Sumariu Rezumu Polítika 4 | Novembru 2018 Agrikultór Feto Sira Iha Timor-Leste: Halakon Lakuna Jéneru Iha Produtividade Agrikultura Rezumu polítika ida ne’e preparadu ho parseria entre UN Women no Laboratóriu Inovasaun REZULTADU XAVE SIRA Jéneru iha Ázia Leste • Agrikultór feto sira-nia produsaun husi rai menus husi 15% no Pasífiku (EAPGIL). médiu per hectare kompara ho agrikultór mane sira. UN Women hanesan organizasaun ONU • Haree tuir ba medidas (tamañu) rai nian, iha lakuna ne’e boot liu ho 31%. dedikadu ba igualdade Rezultadu ida-ne’e hanesan ba rejiuan jeográfiku sira hotu iha Timor-Leste. jéneru no empoderamentu feto nian. Nuudar • Lakuna ne’e kuaze bele esplika ho diferensa sira jéneru nian iha fatór kampiaun globál ida ba sira produsaun. Fátor ida-ne’ebé importante liu hotu mak agrikultór feto feto no labarik feto sira, sira-nia falta atu asesu ba servisu kontratadu no ferramentas/materiál UN Women estabelese agrikultura nian mak hanesan baliu sira, enxada sira no kanuru suru-rai, ona atu aselera progresu sira-nia literasia menus, no mós sira-nia envolvimentu ne’ebé limitadu iha no responde ba sira nia produsaun agríkula ne’ebé fo rendimentu no grupu agrikultór sira-nian. nesesidade iha mundo tomak. EAPGIL realiza avaliasaun impaktu no KONTESTU peskiza inferensial atu kria Agrikultura nu’udar atividade ekonómiku predominante iha Timor-Leste, ho uma-kain 80% resin evidênsia kona ba servisu saida mak bele taka ne’ebé envolvidu pelumenus iha atividade agrikultura ki’ik1. Apezárde ninia papél orientadór lakuna jéneru iha ativu, iha meius-de-subsisténsia uma-kain Timoroan sira-nian, setór agrikultura seidauk realiza oportunidade ekonomiku, ninia poténsia no rezultadu produsaun sereál iha Timor-Leste ne’ebé iha menus liuhotu entre no ajensia sira, no oin rejiaun Asia Orientál no Pasífiku (AOP)2. Ida ne’e sai bareira ba nasaun nia esforsu sira atu atinji sa taka lakuna sira atu Stratejia Nasional ba Dezenvolvimentu no Ajenda 2030 ba Dezenvolvimentu Sustentavel. bele ajuda atinji rezultadu dezenvolvimentu sira 1  Sensus Uma-kain no Populasaun Timor-Leste 2015. seluk. 2 Rezultadu produsaun sereál per hectare, World Bank Databank, 2014. Peskiza anteriór3 nian hatudu tiha katak diferensa sira jéneru ba dimensaun jéneru iha setór ne’e no hatudu lakuna iha nian iha produtividade agrikulturál sai nu’udar obstákulu dadus ne’ebé bele taka liu husi análisis no ezersisiu atu boot ida ba kreximentu iha dezenvolvimentu ekonomia sira. halibur dadus tan. Iha Timor-Leste, feto hala’o papél importante ida hanesan kultivadór sira, traballadór sira no traballadór sira família nian, SAIDA MAK ITA HALO ONA? ho 66% husi feto ne’ebé servisu halo servisu ba sira nia aan WIta uza dadus Peskiza kona-ba Padraun Vida Timor- nudar agrikultór, kompara ho 62% mane sira4. Maibé, sira Leste 2014 nian, ne’ebé mak peskiza uma-kain nian ne’ebé enfrenta dezigualdade asesu ba rai no ferramentas/materiál nacional no representativa, hodi halo estimasaun ba lakuna agrikultura nian mak hanesan hadi’a variedade agríkula sira, jéneru iha valór produsaun agrikultura per hectare8 iha treinamentu, informasaun no atividades komersializasaun parselas ne’ebé feto sira mak jere no parselas ne’ebé mane ne’ebé halo konsekuensia ba sira nia produtividade rasik no sira mak jere9. Ita halo ona ita-nia análize kona-ba amostra mos ba sira nia familia nian5. Evidénsia internasionál6 sujere ida uma-kain agrikultór 3,012. Husi uma-kain hirak-ne’e, katak konstranjimentu sira-ne’ebé agrikultór feto sira enfrenta 549 (18%) relata feto ida mak responsavel ba atividade bele la hanesan ho saida mak agrikultór mane sira enfrenta. sira agrikultura (jestór feto ida). Ida ne’e inklui uma-kain Konsekuentemente, atu hasa’e produtividade agrikulturál ho sira ne’ebe: iha feto no mane hotu no mane mak konsidera efetivu no hadi’a dezempeñu ekonómiku, ema sira-ne’ebé nudar chefe familia, no mos uma-kain ne’ebé feto mak halo polítika presiza atu hatene kona-ba dezigualdade chefe familia. jéneru ne’ebé iha setór agrikultura nia laran no fatór sira- ne’ebé kontribui ba sira. Ho nune’e, análisis ne’e buka atu Primeiru, ita halo ona estimasaun ba medidas (tamañu) haklean komprensaun kona ba dadus ne’ebe eziste kona lakuna entre agrikultór feto no mane sira ba nasaun FIGURA 1: LAKUNA JÉNERU IHA PRODUTIVIDADE AGRIKULTURÁL IHA TIMOR-LESTE Rejiaun 8.8 Kosteira 30.9 Lakuna produtividade ne’ebé la-ajusta Rejiaun 30.8 Lakuna produtividade Sentral 30.5 ne’ebé ajusta Nasaun 15.3 Tomak 31.0 0% 10% 20% 30% 40% NUMERU HUSI LAKUNA PRODUTIVIDADE ENTRE AGRIKULTOR FETO NO MANE Númeru sira-ne’ebé estatístikamente boot mak sira-ne’ebé karregadu.  urezemplu, Goldstein, Markus; Westman, Moa; Torkelsson, Asa. 2015. Costing the Gender Gap. Gender Innovation Lab Policy Brief;no. 13. World Bank, 3 P Washington, DC. © World Bank Relatoriu Sensus Analítiku kona ba Agrikultura 2018 4  Ministériu Agrikultura no Peskas & Seeds of Life, 2013 5  O’Sullivan, Michael; Rao, Arathi; Banerjee, Raka; Gulati, Kajal; Vinez, Margaux. 2014. Levelling the field : improving opportunities for women farmers in Africa 6  (English). World Bank, Washington, DC. © World Bank Ba informasaun kompletu liu tan kona ba TLSLS, refere ba nota kona ba Feto Agrikultor iha Timor-Leste: Hatutan Lakuna Jéneru iha Produtividade 7  Agrikulturál, disponível iha http://www.worldbank.org/en/programs/east-asia-and-pacific-gender-innovation-lab#2 Valór médiu (iha USD) rezultadu produsaun agrikultura per hectare husi rai, ida-ne’ebé iha padraun ba medidas produtividade iha estudu sira relasionadu, mak 8  hanesan purezemplu iha roda-pé sira 3 no 5. Haree Nota Polítika (refere iha 7)) ba detalha kona ba kompozisaun uma-kain no definisaun kona ba jere rai iha Pekiza kona-ba Padraun Vida Timor-Leste. 9  tomak no rejiaun boot rua ba agrikultura nian, Kosteira FIGURA 2: FATÓR PRINSIPÁL SIRA- no Sentrál. Tanba dala barak feto servisu iha parselas NE’EBÉ ESPLIKA LAKUNA JÉNERU IHA ne’ebé ki’ik liu, atu hetan estimativu ida bele loos liu, ita PRODUTIVIDADE AGRIKULTURÁL ajusta ona lakuna ne’e nune’e kompara nia ho tamañu % esplikadu husi lakuna jéneru parselas nian no iha rejiaun hanesan. Depois ita aplika métodu dekompozisaun Oaxaca-Blinder10, ida-ne’ebé permite ita atu halo distinsaun entre diferensa sira iha Venda Kultivu fatór sira produsaun nian (mak hanesan disponibilidade sira Alfabetizmu 9% 15% ferramentas/materiál agrikultura ka tinan edukasaun nian) no diferensa sira iha retornu ho fatór sira produsaun nian (mak Produsaun Kultivu hanesan montante rezultadu ne’ebé bele atribui hodi uza Rendimentu ferramentas/ekipamentu agrikultura ida) hodi esplika lakuna 15% Medidas produtividade jéneru ne’e. Umakain Grupu 20% Agrikultura SAIDA MAK ITA HETAN TIHA? sira 9% Ita hetan tiha katak iha Timor-Leste agrikultór feto sira prodús medida menus husi 15% kompara ho mane Implementus Agríkola sira sira. Bainhira ita kompara agrikultór mane no feto sira 20% ho parselas rai ne’ebé ho medidas hanesan iha postu Empregador administrativu ida nia laran, ita hetan tiha lakuna ida aas Kontratadu 4% TABELA 1: DIFERENSA SIRA IHA REKURSUS, ESPLIKASAUN LAKUNA NE’E Agrikultór Feto sira Agrikultór Mane sira Literadu11 20% 41% Volume uma-kain 3.9 5.6 Servisu kontratadu (mane) loron 0.64 per ha loron 1.06 per ha Índise implementasaun agrikultura12 –0.19 0.21 Partisipa iha grupu agrikultór 2% 7% Prodús kafé musan prosesa ona (kolleita rendimentu)13 16% 22% Fa’an kolleita ruma 52% 56%  avor refere ba nota kona ba Feto Agrikultor iha Timor-Leste: “Hatutan Lakuna Jéneru iha Produtividade Agrikulturál” disponível iha http://www.worldbank. 10 F org/en/programs/east-asia-and-pacific-gender-innovation-lab#2 Taxa alfabetizasaun entre agrikultor sira menus liu fali kompara ho média nasional husi persentajen 63.1 ba mane ho idade tinan 15 ba leten no persentajen 11  52.2 ba feto (hanesan Sensus 2015). Índise implementasaun agrikultura reflete ferramentas mak hanesan enxada, kanuru suru-rai no baliu sira-nia na’in. Ne’e estabelese tiha ho utilizasaun análize 12  komponente prinsipál no padronizadu ho signifikadu zero no padraun dezviu ida. Tanba ne’e, valór negativu reprezenta ba na’in sasán (ativu) sira menus husi média, no vise versa. Analiza proba katak kontribuisaun husi kultivu seluk ba lakuna jéneru iha produtividade agrikulturál maibe konklui katak produsaun husi prosesa kafe musan 13  deit mak fator estatikamente esplika ba lakuna jéneru. liu, besik to’o 31%. Lakuna ne’ebé ajusta ona la varia iha rejiaun boot sira ba agrikultura nian, Kosteira no Sentrál. REKUÑESIMENTU Depois ita aplika tiha dekompozisaun Oaxaca-Blinder hodi klarifika fatór sira-ne’ebé kontribui Rezumu ida ne’e prepara husi ba lakuna jéneru ne’e. Ita hetan tiha katak lakuna ne’e esplika hotu liuhusi diferensa sira iha Dimitria GAvalyugova, Sunita asesu ba fatór sira produsaun nian14. Figura 2 lista sira kontribuisaun nian ba fatór sira-ne’ebé Caminha, Teresa Verdial no importante liuhotu ba produsaun nian ho lakuna jéneru iha produtividade agrikulturál. Figura 2 Elizaveta Perova. Ami agredese alista kontribuisaun husi fator sira produsaun importante liu ba lakuna jéneru iha produtividade tebes ba komentariu sira agrikulturál. Tabela 1 fó informasaun kona-ba lakuna sira jéneru nian iha fatór hirak-ne’e. husi Robert L. Williams, Inga Mepham no partisipante sira SAIDA MAK RESULTADU HATUDU ITA? iha kolokiu sira iha Dili organiza Iha 31%, lakuna jéneru iha produtividade agrikulturál iha Timor-Leste aas. Analisis inisial ida ona ho parseiru interesada ne’e, maibé, hetan katak lakuna kuaze atu esplika hotu ona husi diferensa sira iha fatór sira sira iha loron 9 Outubru 2018. produsaun nian ne’ebé feto no mane hetan asesu ba. EAPGIL hetan suporta liu- Bazeia ba dadus ne’ebé analiza, buat ho importansia espesial mak asesu menus ba servisu hosi Grupu Banku Mundial kontratadu, ferramentas/materiál agrikultura sira mak hanesan kanuru suru-rai, enxada sira, nia Fasilidade Sumbriña ba baliu, rede-servisu agrikultura no mós kapasidade atu kolleita ba rendimentu agrikultura duké Igualdade Jéneru/World Bank kolleita sira subsisténsia agrikultura nian. Importante atu nota katak mais que mane sira nia Group’s Umbrella Facility for asesu ba fatór sira iha leten mak menus iha Timor-Leste, feto sira nia asesu mak menus liu. Gender Equality (EFGE) iha Rezultadu hirak-ne’e hatudu dalan tuir mai ba peskiza iha futuru no asaun polítika potensial: parseria ho husi departamentu relasaun exterior no komersiu. 1. Foti ba konsiderasaun dezigualdade iha literasia agrikultór feto no agrikultór mane UFGE simu ona asistensia iha prosesu dezenvolve materia agrikultura, servisus estensaun, ka ba formasaun ba komunidade agrikultór bele halo formasaun asesivel liu tan ba grupu rua hotu. jenerozu husi Australia, Canadá, Dinamarka, Finlândia, Alemaña, 2. Feto no mane sira nia persepsaun kona ba servisus estensaun no kona ba grupu Islândia, Olanda, Noruega, agikultor sira tenke komprende diak liu tan hodi identifika area ne’ebe investimentu España, Suécia, Suíça, Reinu tan persiza. Nota mos katak porsentajem ba feto nudar estensionista (so 11%) no feto sira nia responsibilidade ba labarik no uma laran ne’ebe la igual ho mane sira. Unido, no Estadu Unidu. 3. Presiza aumenta komprensaun kona ba oinsa ema halo desizaun iha uma laran kona ba selesaun ba kolleita no faan hamutuk ho analisis kona ba asesu ba merkadu hodi komprende bareira no opsaun ne’ebe agrikultór feto no mane sira hasoru no oinsa ne’e afeita sira nia desizaun sira. BA INFORMASAUN LIU TAN 4. Ho informasaun relevante ne’ebe fo, analisis ne’e hatudu limitasaun husi Elizaveta Perova dadus ne’ebe disponibel kona ba dimensaun jéneru iha setór agrikultura. Ho eperova@worldbank.org konsekuensia, investe iha dezenvolvimentu kapasidade kona-ba kolesaun dadus no Sunita Caminha análize ne’ebé sensivel ba jéneru, mak kritika hodi hametin investimentu nia polítika sunita.caminha@unwomen.org no programa nia efektividade. http://www.worldbank.org/eapgil  8% husi lakuna jéneru iha produtividade esplika liu husi diferensa observada iha fatór sira produsaun nian. 14 8 So 11% mak bele atribui ba difernsa iha resultadu husi fator sira ne’e, mais resultadu ne’e la signifikante tuir statistika. Favor haree Nota ba detalha liu tan.