Investimentu Agronegósiu iha Timor-Leste: Matadalan Apoiu Rezultadu Hanesan 66246 Cámara do Comércio e Indústria Timor-Leste MÉRCIO CO E O IN C Â M A RA D DÚ ST R IA Julio Alfaro Presidente CCI-TL Sujera husi Konselhu Presidensial Câmara do Comércio e Indústria de Timor-Leste Prefásiu Prefásiu husi KonselhuPresidensial Câmara do Comércio e Indústria de Timor-Leste Timor-Leste nasun ida iha oportunidade barak ba investedor sira, partikularmente iha area rural iha ne’ebe maioria husi ami nia populasaun sira hela ba. Iha realidade, Governu Timor-Leste identifika tiha ona agronegósiu nudar prioridade xave ida iha Planu Strategia Dezenvolvementu nebe fo sai foin lalais ne’e. Maibe, ida ne’e bele sai hanesan enviromentu serbisu ida ne’ebe desafia. Iha Câmara do Comércio e Indústria Timor-Leste, ami iha komitmentu atu ajuda investedores sira ultrapasa disafius hirak ne’e balun no kria ambiente negósiu ida ne’ebe kondusivu ba investedores sira ba benefisiu ami nia povu nian. Matadalan hirak ne’e dezenvolve ona liu husi kolaborasaun ho peritus internasional sira, investedor sira no parseiru sira governu nian no mos husi esperiensias investimentus sussessus sira no solusaun ne’ebe fo benefisiu ba parte hotu hanesan ba investedores sira no ba komunidade sira iha Timor-Leste. Matadalan ne’e praktikal teb-tebes gia “how to� nian ida ba investidores sira ne’ebe hanoin atu hala’o investimentu iha area agronegósiu iha Timor-Leste. Matadalan ne inklui informasaun kona ba kondisaun lokal (prosesu governu nian sira, lala’ok agrikultura nian rasik no oinsa ami nia komunidade rural sira organiza an) no furnese sugestoens pratikal kona ba oinsa atu prevene problema sira ne’ebe resulta husi komunikasaun nebe ladun diak no ekspektasoens ne’ebe la los. Ami hein katak investidores sira ne’ebe interesadu atu esplora oportunidades bar-barak ne’ebe Timor-Leste iha atu oferese, bele uza matadalan ida ne’e. Julio Alvaro Konteúdu Sumáriu Prinsípiu Importante Sira ......................................................................................................... iii Introdusaun ............................................................................................................................................. 1 1. Mata dalan ba Investimentu Agronegósiu iha Timor-Leste ................................................................ 1 Diferensa iha Mundu nia Hare'e no Expetativa .................................................................................. 1 1.1 Konsulta no Foti Desizaun Informadu. ......................................................................................... 3 Nível Nasional ................................................................................................................................. 3 Iha Distritu Laran ............................................................................................................................. 3 Nível Suco ........................................................................................................................................ 4 Area Rai ........................................................................................................................................... 6 Importánsia husi Konsulta no Involve Feto sira .............................................................................. 6 Dokumentasaun Akordu ................................................................................................................. 7 Halo Avaliasaun Uluk ...................................................................................................................... 7 1.2 Avaliasaun no Jestaun Risku ......................................................................................................... 7 Natureza Frájil Ezisténsia Subsisténsia nian.................................................................................... 8 Estabelesimentu Viabilidade Abordajen nian ................................................................................. 8 Avaliasaun Impaktu ......................................................................................................................... 9 Jestaun Risku ................................................................................................................................... 9 Kapasidade Organizasional no Jestaun Investidór nian ................................................................ 10 Saúde no Seguransa Profisionál .................................................................................................... 10 1.3 Komunikasaun no Extensaun ...................................................................................................... 10 Perigu husi Kanal Komunikasaun Naruk no Indireitu.................................................................... 11 Importánsia Komunikasaun Diretu no Efektivu no Extensaun Agrikultura nian.......................... 12 Responsabilidade ba Implementasaun Extensaun Agrikultura .................................................... 12 1.4 Distribuisaun Benefisiu ............................................................................................................... 13 Halo Partisipasaun iha Méritu ba Agrikultór................................................................................. 13 Importánsia Pagamentu Justu no Diretu nian ba Membru Komunidade Partisipante................ 14 Selu Feto ba Sira nia Serbisu ......................................................................................................... 14 Fo Benefísiu ba Komunidade Hotu-hotu....................................................................................... 15 1.5 Jestaun Disputa .......................................................................................................................... 15 2. Dezenvolvimentu Rural iha Timor-Leste no Setór Privadu ............................................................... 16 2.1. Ekonomia Rural Timor-Leste ...................................................................................................... 16 Importánsia Investimentu Setór Privadu Nian.............................................................................. 17 2.2 Agrikultura no Rai iha Timor-Leste ............................................................................................. 18 Kontextu Timor-Leste.................................................................................................................... 18 Assesu ba Rai Agrikultura iha Timor-Leste .................................................................................... 19 Lei Rai Futuru .................................................................................................................................... 21 i Aneksu: Investe iha Agronegósiu iha Nasaun sira Ne’ebe Sei Dezenvolve........................................... 22 Preokupasaun kona ba ‘’ Hadau Malu Rai’’ Iha Nasaun sira Ne’ebe Sei Dezenvolve ....................... 22 Prinsipius no Kódigus Konduta.......................................................................................................... 22 Eskema Sertifikasaun Indústria Voluntáriu ....................................................................................... 24 Énfaze ba Produtures Ki’ik ................................................................................................................ 25 Referénsia ............................................................................................................................................. 26 Presiza Informasaun Adisional ou Ajuda? ............................................................................................. 29 ii Sumáriu Prinsípiu Importante Sira Kategoria Aspetu Konsulta no foti Ita boot konsulta ona ho, no akonsella, ajénsia prinsipál no individuais kona ba desizaun justu ita-nia proposta projetu iha nível hotu-hotu (nasional, distritu, sub-distritu no suco)? Ema hirak ne'ebe Ita boot planeia atu serbisu hamutuk ho sira iha nível suco kompriende tebes kona ba divizaun responsibiidade no benefisiu sira ne'ebe relasiona ho proposta projetu ne’e? Fizikamente vizita hotu ona área sira ne’ebe asosiadu ho proposta projetu hamutuk ho lider komunidade, rai na’in no rai na’in sira iha área besinho nian? Iha ona konsulta ho númeru signifikativu no reprezentativu feto sira no sira aseita ona proposta projetu refere ka lae? Halo ona negosiasaun kona ba papel feto nian iha projetu ne’e no treinamentu relasionadu no aspetu distribuisaun benefisiu? Aspetu prinsipál projetu nian (se mak fornese ajudus agrikultura ida ne'ebe, se mak simu benefisiu ida ne’ebe no oinsa mak fahe benefisiu ne’e ba komunidade hotu-hotu) mak sumariza ona ho forma eskritu iha lian ida apropriadu? Kopia husi akordu ne’e fahe ona ba membru komunidade sira ne’ebe partisipa iha projetu ne’e ka seidauk? Fo ona atensaun ba programa komunikasaun ne’ebe la’o dadaun hodi fo posibilidade atu hata'an perguntas no rezolve dezentendimentu antes sira nakfilak ba disputa? Komunika ona ba non-partisipantes no membru komunidade viziñu konaba natureza no posibilidade atu habelar projetu atu asegura katak sira komprende didi’ak kona ba natureza projetu nian no para prevene mosu expetativa la realístiku sira? Avaliasaun no Ita boot buka ona informasun relavante hodi hato’o ita boot nia abordajen Estimasaun no husi fonte potensiál hotu-hotu, hanesan Ministério da agrikultura e Pescas Jestaun Risku (MAF) no operador agronegósiu sira seluk-seluk? Ita boot koko uluk ona ita-nia prosesu produsaun ne’ebe propoin ona atu nune'e ita boot la tau moris membru komunidade nian (no ita boot nia investimentu rasik) iha risku ne’ebe la nesesáriu wainhira ita boot lansa produsaun ho skala boot? (Nota katak programa pilotu normalmente produtivu liu fali to’os agrikultór nian). Ita boot avalia ona kapasidade membru komunidade lokal nian, atu nune’e ita boot bele sukat nesesidades ba dezinvolve kapasidade/treinamentu no nível atividades extensaun ne’ebe presiza? Proposta projetu ne'e iha tamañu ka natureza ida ne’ebe presiza halo avaliasaun impaktu sosial ou ambiente? Se nune'e, identifika ona ka seidauk oportunidade atu maximiza impaktu pozitivu, no mos meius ne’ebe atu hamenus no elimina impaktu negativu sira? Konsidera ona ka seidauk impaktu espesifiku social ou ambiental ba feto sira iha área projetu nian? Enkoraja ona ka lae membru komunidade partisipantes atu mantein produsaun subsisténsia hanesan rede seguransa ida se karik projetu la konsege atu reliza rezultadu ne’ebe hein hela. Ita boot iha kapasidade jestaun no tékniku ne’ebe apropriadu hodi maneja projetu ne’ebe propoin ona? iii Komunikasun sira Ita boot diseñia ona programa komunikasaun no extensaun ida ne’ebe sei no Extensaun posibilita komunikasun direta via-rua entre membru komunidade no reprezentantes empreza no implementasaun nível suporta extensaun di’ak ida? Dizain programa komunikasaun ou extensaunnian konsidera ona nesesidade halo konsultasaun ho feto sira no fo treinamentu ba feto sira, no planeia ona atu inklui membru feto sira iha ekipa extensaun nia laran? Funsionáriu extensaun no komunikasun iha asesu ba transporte (por ezemplu motorizadas) no kombustível nato'on hodi ajuda sira halo sira nia serbisu? Iha ona programa monitorizasaun ida hodi asegura funsionáriu komunikasaun /extensionista atu hala’o sira nia serbisu? Fo ona konsiderasaun ba aspetu lingua no nível alfabetisasaun/instrusaun relasiona ho disain programa komunikasaun no extensaun no rekrutamentu funsionáriu? Iha ka lae provizaun espesial atu fo posibilidade ba membru komunidade individual atu hato'o reklamasaun/keixa ba membru diresaun senior karik nesesáriu? Distribuisaun Karik involvimentu ida ne'e iha valór sufisiente ba membru komunidade Benefisiu partisipante para sira sei komprometidu nafatin ba involvimentu ne’e? Involvimentu ne’e oferese oportunidade atu asesu koñesimentu no abilidades foun , teknolojia sira no ajudus seluk, no merkadu ba membru komunidade ka lae? Diseña ona meius diretu atu fo kompensasaun ba partisipantes projetu individual ka lae? Sei atu kompensa diretamente partisipantes feto ba sira nia input sira iha projetu ne’e ka lae? Fo ona konsiderasaun ba meius benefisiu adisional sira ne’ebe husi kompromisu involvimentu refere bele suli to’o ba komunidade ka lae? Sei fo apoiu periodiku ba seremonia tradisional hodi mantein boa vontade entre komunidade ka lae? Jestaun Disputa Reuniaun regular entre investidór ida no membru komunidade bele fasilita troka informasaun no prevene dezentendimentu husi disputa atu mosu. Arranju luan ba reuniaun halo tiha ona ka sedauk? Identifika no konkorda ona modelu rezolusaun disputa báziku ida (non- tribunal) entre investidór ida no membru komunidade, inklui feto ka lae? iv Introdusaun Timor-Leste presiza investimentu agronegósiu setór privadu. Nível produtividade iha Timor-Leste sei menus tuir estandar global no iha fatin ba setór privadu atu kaer papel importante ida hodi hatama teknolojia foun, fo asesu ba merkadus no investe osan ba iha intensifikasaun produsaun. Tanba ho razaun hirak hanesan, maka investidór sira tenki kumpriende katak moris iha área rural Timor-Leste susar, defini liu husi modelu agrikultura subsisténsia ne'ebe esensialmente laiha mudansa durante periodu kolonial Portugés ne'ebe ramata iha 1975, no periodu okupasaun Indonesia tuir mai ne'ebe dura to'o 1999. Tanba natureza ekonomia rural nian, apoiu ba prinsípiu prinsipál balun bele halo diferensa entre kompromisu bem-susedidu ida ne'ebe hamosu benefisiu ba investidór ho mos membru komunidade sira, no projetu la susesu liu la'os deit la konsege hamoris rendimentu maibé sei fo mos risku ba agrikultór nia rendimentu no dezenkoraja sira atu la halo tan kompromisu iha empreendimentu komersial iha futuru ho ema sira husi rai liur. Mata dalan hirak ne’e dezeña prinsípius central balun ba konsiderasaun investidór agronegósiu sira ne’ebe involve'an iha kompromisu indústria primária iha área rural Timor-Leste. Prinsipiu hirak ne’e bazeia ba análize konaba dezenvolvimentu rural no performa agrikultura iha Timor-Leste nian hatuir husi kompromisu balun entre investidór no membru komunidade sira durante dékada liu ba, desde nasaun ne'e hetan ni-nia independénsia. Análize hirak ne'e mos bazeia ba estudu ida konaba avansu sira iha mundu internasional nia hanoin konaba investimentu agronegósiu iha nasaun foin dezenvolve sira nune’e mos dezenvolvimentu sira iha kontextu lokal. Dokumentu ne’e fahe ba seksaun rua. Seksaun primeiru prepara mata dalan ho intensaun fo apoiu ba ema sira ne’ebe investe iha agronegósiu iha Timor-Leste ou konsidera daudaun halo investimentu hanesan ne'e. Seksaun segundu fo informasaun báziku adisional konaba dezenvolvimentu rural iha Timor-Leste no setór privadu. Konsiderasaun geral balun relevante ba investimentu iha agronegósiu iha nasaun dezenvolve'an mak inklui ona iha Anexu nia laran. 1. Mata dalan ba Investimentu Agronegósiu iha Timor Leste Peskiza ne’ebe hala’o ona iha Timor-Leste identifika ona konsiderasaun xave lubuk ida ba kompromisu bem-susedidu entre investidór no membru komunidade iha nasaun ne’e nia laran. Experiénsia iha ne'e no iha kontextu hanesan iha fatin seluk hatudu katak atensaun ba área hirak ne’e bele halo diferensa entre kompromisu bem-susedidu ida no kompromisu ida ne'ebe la’os deit failla atu prodúz lukru ba parte sira ne’ebe involve, maibé detera mos membru komunidade sira husi serbisu ho investidór iha okaisaun di’ak seluk iha futuru. Konsiderasaun esensial hirak ne'e mak (1) konsulta no foti desizaun bazeia ba informasaun, (2) avaliasaun no jestaun risku, (3) komunikasaun no extensaun, (4) distribuisaun benefisiu, no (5) jestaun disputa. Diferensa iha Mundu nia Hare'e no Expetativa Hanesan nota preliminar ida antes diskuti tema sira ne’ebe sumariza ona iha leten, investidór agronegósiu sira ne'ebe hanoin atu halo akordu ho komunidade iha área rural iha emprendimentu agronegósiu tenki kuidadu ho mundu nia hare'e entre membru komunidade ne’ebe halo agrikultura ba han deit iha zona rural Timor-Leste. Maski kompañia sira tipikamente iha entuziasmu atu esperimenta inisiativa foun, maibé membru komunidade rural iha tendénsia atu tau valór a’as ba aproximasaun folin bot ne’ebe suporta ona sobrevivénsia jerasaun uluk iha ambiente ida difisil. Por examplu hanesan iha sosiedade tradisional sira seluk, sira konsidera bei ala sira kaer papel importante iha sira nia moris loro-loron. Ema hatene katak membru komunidade katuas balun bele koalia ho mundu espiritu nian, no rituais ne'ebe involve bei ala sira ne’e bain-bain tiha ona. Bei ala sira reprezenta influénsia konservativa ida iha sentidu pozitivu, reforsa lejitimidade modelu 1 koñesimentu tradisional nian no hatudu ona ni-nia efikásia iha pasadu no kontra prátika sira ne’ebe bele fo perigu ba jerasaun agora no jerasaun futuru. Husi perspetiva membru komunidade sira nian, bei ala sira la’os la responsivu ba mudansa, maibé nudar membru jerasaun sira agora ni-nia presiza (liu husi rituais) atu informadu konaba lójika abordajen foun nian ne’ebe investidór sira propoin.1 Figura 1: Uma Lulik sira hanesan ida iha Aileu ne'e, nudar sasin ba forsa fiar lokal iha Timor-Leste nian ne'ebe sei iha nafatin. (Photo: Rod Nixon) Adisionalmente, parese kontaktu prinsipál ho ajente dezenvolvimentu husi rai liur ne'ebe membru komunidade barak halo iha tempu-uluk mak ho projetu dezenvolvimentu ne'ebe organizasaun nongovernu (ONG) ka Guvernu suporta (hanesan programa Povu Kuda Governu Sosa). Tanba ne’e, konseitu konaba kompromisu iha relasaun komersial mútuo ne’ebe laiha subsidiu parese buat foun ida. Tanba ne’e, husu investidór atu explika didi’ak katak sira nudar atór komersial no tenki hetan lukru atu bele mantein negósiu no kontinua fo benefisiu ba membru komunidade sira ne’ebe serbisu hamutuk ho sira. Tanba ne'e mak rekomenda atu investidór sira garante katak sira komunika ho forma akuradu konaba eskala sira-nia dezenvolvimentu mak hakarak atu halo no labele fo fatin ba expetativa la realístiku ne'ebe ikus mai lori fali ba laran-susar. Liu tan, espesialmente iha setór kafé, kompañia sira ne'ebe iha ligasaun diak ho estadu ne’e normal durante periodu Portugés no Indonesia, koñese ho naran Sociedade Agrícola Pátria e Trabalho (SAPT) no P.T.Salazar. Ema konsidera kompañia aliadu ho estadu hirak ne’e fo ona serbisu ba ema barak, no membru komunidade sira iha espetativa impraticável konaba benefisiu ne’ebe sei hetan husi serbisu hamutuk 1 Bazeia ba diskusaun ho lider ritual no lider komunidade sira, liu-liu iha distritu Oecusse no Aileu iha periodu 2002-2003. Atu le’e fundu kona ba konservativu sociedade tradisional hare'e Weber (1976[1915]:283; 1978:227). 2 ho kompañia komersiu ruma. Tanba ne’e, rekomenda katak investidór asegura atu bele komunika lolos konaba ba eskala dezenvolvimentu ne’ebe sira hakarak no sei la fo fatin ba espektasaun sira la iha realidade ne’ebe ikus mai hamosu insatisfasaun. Figura 2-3: Estátua ulun antigu governadór Portugés Jose Celestino da Silva kontinua hateke ba fasilidades plantasaun café SAPT nian ne’ebe nia estabelese iha tempo atu remata sekulu sanulu resin sia (Photo:Rod Nixon) Evita hamosu espektativa ne’ebe la realístiku iha komunidade parseiru nia laran 1.1 Konsulta no Foti Desizaun Informadu. Nível Nasional Komunidade agronegósiu iha Timor-Leste relativamente ki’ik. Tamba ne’e ema foun ne’ebe involve iha setór ne’e sei hetan vantagen liu husi ligasaun ho operadores ne’ebe ezisti no aprende husi sira nia experiénsia konaba sa ida mak lao di’ak no saida mak la’o ladi’ak.2 No la menus importante, operador foun sira tenki halo esforsu espesiál atu nune’e departamentu governu relevante sira bele koñese, partikularmente Ministériu Agrikultura no Peskas (MAF), Ministériu Ekonomia no Dezenvolvimentu (MED), Ministériu Turizmu Komérsiu no Indústria (MTCI), no Ministériu Justisa ne'ebe Diresaun Terras e Propriedades (DNTPSC) hanesan parte ida. Maske serbisu ho governu iha Timor-Leste bele han tempu barak no funsaun públika sei iha deit etapa inisiu dezenvolvimentu nian, maibé kuandu investidór sira halo konexaun barak liu tan ho ofisiais relevante no bainhira ofisiais sira aprende barak liu tan konaba projetu no oinsa nia fo benefisiu ba komunidade, maka sei iha asisténsia no kumpriensaun no asisténsia barak liu tan ne'ebe investidór bele hetan durante tempu dífisil. Adisionalmente, enkuantu kapasidade dezenvolve durante tempu, pesoal husi MAF no ajénsia sira seluk sei bele fo tan informasaun téknika no ekonomika ne’ebe sei fo benefisiu ba investidór sira. Iha Distritu Laran Iha nível sub-nasional, importante ba investidór sira atu fo koñese sira nia an no esplika sira nia projetu ba administrador distritu no administrador sub-distritu iha sub-distritu tomak ne’ebe mak sira konsidera bele hala’o serbisu. Historikamente, hare'e fali ba inisiu sekulu rua nulu, administrasaun nível sub-distritu kaer papel importante ida hanesan ponte entre estadu no organizasaun sosial tradisional iha nível suco (hare’e iha tabela 1). Interesante liu mak, jerasaun primeiru husi administrador sub-distritu eleitu iha Timor-Leste independente parese iha poder ritual iha sistema tradisional nune mos pozisaun sira iha administrasaun estadu foun.3 Hanesan ofisiais ne’ebe iha nível suco nia leten, ofisiais administrasaun sub-distritu la’os buat la baibain atu involve'an iha rezolusaun disputas entre suco diferente, (Nixon 2008, 343), no bele hein katak sira mos tenki iha koñesimentu lokal hanesan koñesimentu konaba distribuisaun populasaun iha suco oi- oin iha sub-distritu tomak. Ne’e importante, tanba padroens hela-fatin suco nian babain hela naklekar no parese la konsisten ho baliza formal suco ne’ebe dezeña ona iha mapa administrativu.4 2 Ba informasaun kona ba atór agronegósiu ne'ebe existe, kontaktu Câmara de Comêrcio e Indústria de Timor- Leste ka hare'e baze de dadus Peace Dividend Trust iha http://timor.buildingmarkets.org/ 3 Tipikalmente, iha adisaun atu lori lider ritual sira, ema hirak ne’e nudar ex membru Concelho Nacional da Resistência Timorense (CNRT) iha era-resisténsia, ne’ebe iha administrasaun sombra ida hanesan ho iha tempu Indonesia ne’ebe divizaun nasaun ba 13 distritus, 62 sub-distritus no 442 sucos. Atu buka informasaun klean liu tan hare'e Nixon (2008,77,156-74, 227-31). 4 Metzner (1981) diskuti kona ba tematiku ne’ebe iha relasaun ho Amarasi iha Timor Weste Indonesia. Foin lalais ne’e UN Development Program fo ona atensaun kona ba boatus ne’e ba ema hotu-hotu. 3 Papel istóriku ofisial sub-distritu sira nian iha komunidade signifika katak investidór sira tenki iha serteza atu serbisu ho sira iha relasaun ho investimentu agronegósiu. Kuadru 1: Organizasaun Sósiu-polítiku Timor-Leste Organizasaun formal sósiu-polítiku iha Timor-Leste kompostu ho nível nasional, distritu 13 no sub- distritu 65. Tanba nasaun ne'e seidauk desentralizadu, maka administrador distritu no administrador sub-distritu sira sei nudar ofisial governu sentral nian. Iha sira okos, nudar deskreve iha Lei 3/2009 konaba Lideransa Komunitária no sira-nia Eleisaun5 iha ‘estrutura lideransa komunitária’ asosiadu ho suco ofisial 442 (suco sira karaterizadu ho modelu hela-fatin namkari). 6 ‘estrutura lideransa komunitária’ nível suco, ne'ebe chefes de suco sira lidera, téknikamente la'os parte sistema administrativu estadu nian 7 maski iha realidade halo ona ronda eleisaun lokal rua desde independénsia atu hili concelhos de suco (conselhos de suco). Sucos sira rasik kompostu ho aldeias barak (karik hitu ka walu), ka aldeia sira ne'e kompostu ho Uma Kain lubuk ida (umakain ka maluk sira) ne'ebe iha sira-nia direitu rasik ba rai, dala ruma liu husi afiliasaun ba grupus Uma Knua (liñajen/desendénsia) ne'ebe namkari iha aldeias sira). Maski sira-nia estatutu semi-formal, sucos sira konserteza sai nível fundamental ida organizasaun sósiu-polítiku nian iha Timor-Leste. Nível Suco Suco mak nível ida ne’ebe konsulta detailladu liu sira tenki hala’o, wainhira iha investidór ida atu liga ho ema sira ne’ebe serbisu diretamente iha projetu. Diskusaun sira parese sei hahú (parese fasilita ho introdusaun husi administrador sub-distritu) ho enkontru ho xefe de suco, membrus konsellu de suco, ema katuas sira ne’ebe tuir tradisaun responsável ba agrikultura, rai no alokasaun bee.8 Diskusaun ho ema hirak ne’e importante tebes ba susessu kualker projetu, maibé investidór sira mos tenki iha serteza atu hasoru malu no negosia diretamente ho sira ne’ebe sei involve iha projetu loro- loron. Termus no kondisaun proposta aranjus ne'e tenki klarifika no konkorda entre partisipante atual sira, no referénsia kona ba ajuda agrikultura balun ne’ebe investidór no mos membrus komunidade konkorda atu fo. Modelu balun ne’ebe parese adekuadu (dala ruma iha forma hibridizada) ba kontestu Timor-Leste, mak sumariza iha Kuadru 1 iha kraik. Iha kazu kontratu jestaun ou arranju agrikultura kontratadu, pagamentu ou arranju fahe pagamentu ka lukru tenki estabelese antes komesa atividade. Se propoin katak lukru ba agrikultores sei depende ba flatuasaun merkadu (iha kualker diresaun), entaun parámetru realístiku ba flutuasaun ne'e no fatores ne’ebe sei determina presu final tenki esplika ho klaru.9 Ikus liu, tenki halo esforsu atu fahe informasaun konaba projetu ba membru komunidade ne’ebe la involve iha projetu no ema husi komunidade viziñu sira. Ne’e importante atu asegura entendimentu lokal konaba natureza no extensaun projetu nian no atu prevene expetativa ne’ebe la realistiku konaba benefisiu potensiál ne’ebe sei hetan husi projetu. 5 RDTL (República Democrática Timor-Leste) LEI 3/2009, dia 8 de Juli, 2009 [kona ba] Sira nia Eleisaun no Lideransa Comunitaria. 6 Informasaun konaba númeru ofisiál sub-distritus no sucos hetan husi Faustino Cardoso Gomes (pers. Comm., 23 Outubru 2010) husi Comissão Nacional de Eleições. Hanesan hatudu iha website Ministério da Administração Estatal e Ordenamento Territorial nian (hare'e http://estatal.gov.tl/English/Municipal/Municipalmain.html) iha mos suco ofisiál iha sub-distritus balun. 7 Nudar defini ona iha Artigu 2 lei lideransa komunitária (RDTL 2009a), ‘lider komuonitáriu sira la tama iha Administrasaun Públika no sira-nia desizaun la kesi Estadu’. 8 Ba diskusaun kona ba responsabilidade distribuisaun jetsaun rekursus naturais ne’ebe iha relasaun ho Dawan distritu Oecusse, hare'e Meitzner Yoder (2005:149-150) no Nixon (2008:331). 9 Indise merkadu relata ona (Eaton and Shepherd 2001:14-15) atu sai modelu ba akordu kotratu agrikultura balun. 4 Tabela 1: Ezemplu Modelu Agronegósiu iha Timor-Leste10 Modelu Deskrisaun Komentáriu Agrikultór prodúz iha sira nia rai rasik Ne’e mak modelu agronegósiu ne’ebe domina Spot Markets hodi fa-an ba kompradór. La involve liu iha Timor-Leste. Laiha ajudus agrikultura Merkadu Kas kontratu no laiha ajuda agrikultura ne’ebe husi investidór ka ema seluk sai fator ne’ebe Lokal furnese uluk husi sponsor ruma.11 kontribui ba kontinuasaun nível produtividade menus. investidór ida selu kustu sertifikasaun Investimentu iha sertifikasaun bele hametin produtu nian ne’ebe komunidade relasaun entre membru komunidade sira no partikular ruma kuda. Programa investidór tanba parte rua bele hetan lukru Uza programas sertifikasaun bele, pur ezemplu, fo ba hotu husi rezultadu valór merkadu produtu sertifikasaun produsaun orgániku ou Feira Rotulajen ne’ebe sertifika nian ne'ebe aumenta. Maibé, Komérsiu. arranju ida ne’e la nesesariamente hasa’e produtividade global koilleita hotu-hotu nian. Investidór aluga rai husi membru Akordu uza rai, maske iha deit eskala ki’ik ida, komunidade ida no toma maibé importante ba hala’o pilotu abordajen responsabilidade tomak ba kuda ai han no agrikultura antes atu habelar (ezemplu jestaun koilleita. investidór rekruta relasiona ho projetu agrikultura kontratu). traballadór lokal atu halo serbisu hanesan Maibé Iha kazu balun, aproximasaun negósiu funsionáriu. Komunidade rai na’in hetan bele sentralizadu hotu iha kultivasaun benefisiu husi pagamentu ba rai ne’ebe agrikultura iha rai ne’ebe aluga. Akordu uza rai investidór aluga no traballadór individual termu fiksu no hetan benefisiu husi saláriu. Metodu ne’e bele minimiza risku ba membru rekruta komunidade, maibé mos iha potensialidade ba trabalhador manan lukru (kompara ho modelu seluk). Maibe, ne’e sei servi hanesan introdusaun ba metodu kultivasaun ne’ebe intensivu liu. Ba investidór sira, atu asegura direitu uza rai agrikultura sei presiza negosiasaun ho komunidade rai na’in ( hare'e seksaun 2 ) Jestaun Arranju ida ne’ebe investidór mak Iha kontestu Timor-Leste, iha posibilidade kontratu maneija komunidade nia rai agrikultura liu investidór sei involve hotu traballador lokal husi arranju ida ne'ebe negosia ho (komunidade) atu serbisu iha projetu refere. komunidade rai na’in. Experiénsia iha Pagamentu ba traballadór sira nia serbisu fatin seluk hatudu katak kontratu jestaun bazeia ba akordu fahe-lukru, arranju saláriu ba sira bele involve akordu fahe benefisiu traballador ou mistura husi parte rua ne’e duke determina pagamentu.12 Iha kestaun hotu. Iha kazu ne’ebe dokumenta husi ekipa ne’e, arranju kontratu jestaun bele hare’e peskizador iha Timor-Leste, agrikultór sira hanesan ho arranjus agrikultura simu osan husi lere du’ut, hamos du’ut no hamutuk.13 aumenta tan fahe lukru iha tempu remata epoka. Iha evidénsia husi fatin seluk, hatudu katak pagamentu loro-loron iha vantajen bele hamenus dezentendimentu. 10 Hare'e mos Vermeulen no Cotula (2010: 87-97) ba diskusaun ida konaba “modelu inklusivu sira ba investimentu agronegósiu�, ne’ebe nota katak “sa ida mak funsiona di’ak liu iha nível lokal, enkuantu kontinua atraente ba investidór sira maibé kontextu espesifiku tebe-tebes, no depende ba na’in ba rai, politika, kultura, história no mos konsiderasaun biofizika no demográfika.� 11 Hare'e Simmons (2002:3-4) ba referénsias ba aspetu karaterístika merkadu premeiru. 12 Ba definisaun ida no informasaun seluk tan hare'e Vermeulen no Cotula (2010, 29-33). 13 Peskiza ne’e be J4P hala’o ona ho kolaborasaun ho Fundasaun Haburas iha Timor-Leste iha 2010 dokumenta ona ezemplu ida kona ba investidór agronegósiu ida koko versaun ida husi aproximasaun ne’e. 5 Kontratu Arranju ida ne’ebe investidór ida fo Normalmente rai na’in mak mantein kontrola agrikultura ajudus agrikultura (potensialmente rai sira ne’ebe relasiona ho aktividade projetu hanesan fini, adubu, no fornesimentu no meneija diretamente atividade agrikultura mákina ou formasaun) no agrikultór (normalmente relasiona ho rekizitu ne’ebe kultiva produtu hodi fa’an ba investidor. spesifika iha kontratu nia laran kona ba área Jeralmente folin sempre konkorda antes sira hanesan preparasaun rai, rejime kuda no produsaun no kota espesifiku oitoan no uza adubu) espesifikasaun tenke defini antes kuda. Pagamentu sei halo iha tempu koelleita, Investidór bele presiza akordu direitu-uza rai no hamenus kustu ba ajudus sira ne’ebe balun ba objetivu pilotu, mais ou menus ba fornese ona husi investidor (Eaton and periodu inisiu ida. Sheperd 2001, 2; Silva 2005, 11).14 Area Rai Sistemas títulu de posse rai tradisional iha Timor-Leste komplikadu no involve posse no direitu uza lubuk ida inklui komunidade nian, familia nian, no direitus individual nian. La'os inkomún ba rai ne'ebe tuir relatóriu sira desvia tiha husi posse tradisional durante periodu Portugés no Indonesia atu kontinua nafatin iha posse tradisional. Atu evita kualker dezentendimentu, di’ak liu vizita fisikamente no sukat área rai ne'ebe propoin ona ba uza atu halo projetu. Ne’e tenke hala’o hamutuk ho lideres komunidade, rai na’in, no di’ak liu ho rai na’in balu ne’ebe hela besik iha área ne’e. Nota katak Timor-Leste seidauk iha kuadru lejislativu kompletu ida ne'ebe regula rai. Ne'e diskuti klean iha seksaun 2. Figura 4. Ezamina baliza rai disputadu ida besik Citrana, Oecusse (Foto: Rod Nixon) Importánsia husi Konsulta no Involve Feto sira Importante katak investidór konsulta no negosia ho traballadór hotu-hotu ne’ebe involve iha projetu, la’os xefe uma kain mane sira deit ne’ebe la tama nudar partisipantes. Tanba razaun sira ne'ebe diskuti iha matadalan ne’e, feto bele sai hanesan xave susessu ba projetu Tanba sira nia papel iha atividades agrikultura, no tenke halo esforsu tomak hodi involve sira iha faze konsultasaun, negosiasaun, formasaun, implementasaun no distribusaun benefisiu (diskuti iha okos).15 Atrai partisipasaun feto nian liu husi konsultas no atividades seluk bele sei presiza esforsu adisional husi investidor, hanesan fo arranjus ba tratamentu labarik para feto bele tuir enkontru. Figura 5: Partisipante feto sira iha parseria agronegósiu, Baucau (Foto: Carlos Alves) 14 Hare'e mos Food and Agricultural Organization (FAO) nia online Sentro Rekursu Kontratu Agrikultura iha http://www.fao.org/ag/ags/contract-farming/index-cf/en/ 15 Ba diskusaun detailladu konaba área ida ne’e hare'e ezemplus husi Afrika, hare'e Eaton (2011). 6 Dokumentasaun Akordu Depois konkorda ona ho autoridades lokais no partisipantes, termu akordu tenki hakerek iha akordu eskrita ida iha termus ne’ebe klaru no simples liu (ba halo atualizasaun bebeik se nesesáriu) no prepara kopia iha lian ne’ebe adekuadu (Tetum ou Indonesia). agrikultór individual sira tenke asina kontratu, inklui feto, hanesan mos reprezentanteagrikultór no individual relevante sira seluk. Bainhira investidór hanoin atu halo dedusaun husi pagamentu ikus hodi kompensa ba ajudus agrikultura ne’ebe fornese ona, ne’e tenke hakerek klaru iha akordu nia laran.16 Tenke toma atensaun extra atu asegura katak kopia barak akordu nian tenki fahe, diak liu prepara iha envelope plástiku, no rai didi’ak iha fatin ne’ebe adekuadu inklui iha eskritóriu ou xefe suco nia helafatin, eskritóriu administrador sub-distritu, no xefe de grupu agrikultór nia residénsia. Maiske preparasaun no distribusaun akordu eskrita ne’e importante, maibé xave hodi dezenvolve relasaun serbisu di’ak entre investidór ho membru komunidade mak estabelesimentu no manutensaun kanal ne’ebe bele assesu ba komunikasaun ne’ebe iha signifikadu. Area ida ne’e sei esplika liu tan (iha seksaun 1.3) . Halo Avaliasaun Uluk Ikus liu, maiske konsulta no negosiasaun ho lideres komunidade no sira seluk ne’ebe parese atu involve iha projetu agronegósiu ne’e importante tebes, maibé aviza ba investidór atu la define lai proposta ne’ebe a’as liu no eskala projetu boot, to’o bele hala’o ona evaluasaun fisiku no ambiente sosial sufisienti. Diak liu ba viabilidade abordajen nian atu submete ba teste liu husi implementasaun pilotu no hadia ho adekuadu. Ida ne’e sei hato’o iha seksaun tuir mai. 1.2 Avaliasaun no Jestaun Risku Experiénsia iha fatin sira seluk hatudu kona ba oin sa faillansu iha hala’o pilotu koilleita sufisiente no atividade avaliasaun ne’ebe boot, inklui avaliasaun kapasidade lokal, bele rezulta faillansu iha koilleita no desgostu ne'ebe dura kleur. Ne'e bele dezenkoraja membru komunidade sira atu halo tan akordu ho investidór sira, dala ruma durante tempu naruk. Por ezemplu, Eaton (1988,59-65, 82) refere ba kazu faillansu kontratu plantasaun hudi iha Fiji, iha ne'ebe fatór ne’ebe kontribui ba faillansu projetu inklui rai ne’ebe ladiak,17 no wainhira projetu paradu fo legadu negativu entre ema sira ne’ebe dura to’o tinan 40 nia laran. Hare ba nesesidade intensifikasaun agrikultura iha Timor- Leste, nune’e mos dezeju atu parte hotu-hotu hetan benefisiu husi empreendimentu dezenvolvimentu rural, importante katak investidór sira koko sira nia abordajen ne'ebe atu pretende asegura konveniénsia ho kontextu sosial no ambiente. Failla atu halo ida ne’e antes habelar projetu siginifka tau ona ba risku la’os deit ba sira nia investimentu rasik, maibé ba mos nesesidade loro- loron membru komunidade ne’ebe involve iha projetu ni-nia no sira nia inklinasaun atu kolabora ho autor husi liur ne’ebe sira bele apriende maneira foun iha future. Asegura atu avalia ita nia abordajen antes habelar agrikultura no arriska la’os deit ita nia investimentu, maibé arriska mos membru komunidade nia nesesidade loro-loron nian no membru komunidade nia vontade atu serbisu hamutuk ho autor sira husi liur iha futuru. 16 Ba ezemplus akordu kontratu agrikultura hare'e Aneksu 1-5 iha Eaton and Shepherd (2001, 121-137). 17 Informasaun foun liu kona ba estudu kazu ne’e (Eaton oinmai) hatudu katak adubus ne’ebe fo ona ba agrikultór sira hodi kombate rai ne’ebe la buras ne’ebe predomina iha relasaun ho estudu-kazu ida ne’e fa’an ona atu hetan osan. 7 Natureza Frájil Ezisténsia Subsisténsia nian Hanesan nota tiha ona, natureza subsisténsia ekonomia rural nian, teknolojia báziku agrikultura nian agora dadaun uza hela, nível produtividade agricultural menus, no natureza konservativu populasaun área rural nian signifika katak presiza fo atensaun espesial atu avalia projetu iha kontestu Timor-Leste. Subsisténsia iha Timor-Leste hatudu ezisténsia frájil ida ho espasu ki’ik ba halo sala, tan razaun ne’e mak sira iha meius uitoan liu atu investe esforsu iha empreendimentu agrikultura ne'ebe la planeia didiak. Tanba natureza tempu no rai ne’ebe bele mohu, partisipasaun iha projetu agronegósiu parese signifika hamenus investimentu iha kultivasaun produsaun tradisional. Maske tranferénsia abordajen agrikultura foun ba membru komunidade rural nudar prioridade importante ida, kapasidade kada investidór no agrikultór tradisional hodi sustenta siklu produsaun ne’ebe failla dramatikamente diferente , tanba sa ida mak sira enfrenta nudar prejuízu finanseiru deit ka la aproveita sira marjen lukru ba investidór ida bele lori grupu agrikultór tradisional ida ba iha moris ne’ebe defisil. (haree iha okos). Estabelesimentu Viabilidade Abordajen nian Atu maximiza oportunidade susessu nian no hamenus risku ba parte hotu-hotu ne'ebe partisipa iha akoru empreendimentu hamutuk ida, investidór mak tenke toma responsabilidade ba atu hari’i, ho enfrenta risku no selu rasik kustus, katak sira nia abordajen ne’e viavel. Ne’e tenki konsege ho halo peskiza ba natureza ambiente fiziku no hala’o pilotu inisial antes habelar projetu no involve agrikultores barak iha empreendimentu ida. Wainhira halo konklusaun konaba viabilidade abordajen nian bazeia ba programa pilotu, investidór tenke hatene experiénsia internasional ne'ebe hatudu katak normalmente rezultadu husi programa pilotu di’ak liu fali rezultadu husi agrikultór sira nia to’os (Eaton no Shepherd 2001, 31). Pilotu agrikultura tenki uza atu sukat kapasidade lokal no nesesidade formasaun, no mos kabimentu metodu produsaun ne’ebe pretende Atividade pilotu la’os hala’o deit koko no hadia iha aspetu tekniku agrikultura nian maibé tenki sukat mos kapasidade membrus komunidade nian (liu husi, pur ezemplu fo serbisu ba sira iha atividade- atividade pilotu) atu permiti avaliasaun ezatu ida konaba formasaun no nesesidades extensaun nian. Figura 6: Nudar sena hamaran kafé husi Ermera ne'e hatudu, eskala iha ne'ebe produsaun no prosesamentu ba merkadu komersial sira ne'ebe akontese ona to'o ohinloron signifika kaak investidórsira tenki kuidadu bainhira halo estimativa ba nível formasaun ne'ebe presiza (Foto: Edio Guterres) Iha ligasaun ho avaliasaun viabilidade abordajen agrikultura maka nesesidade ba rai, maske hektares uitoan deit (ne’ebe investidór bele kontrola diretamente), sai asuntu ida ne'ebe importante. Maiski iha exemplu balun iha rai mamuk estadu nian ne'ebe bele disponível ba objetivu ida ne’e, parese iha maioria kazu negosiasaun atu hetan asesu ba rai baluk ida atu halo pilotu ho baze aluga ho durasaun badak tenki hala’o nafatin ho membru komunidade. Hanesan diskuti ona iha seksaun 2, lejislasaun futuru bele fasilita demarkasaun zona protesaun komunitária no área proriedade komunitária no 8 estabelese kuadru ida ne'ebe regula kompromisu entre investidór husi liur no membru komunidade iha área hirak ne’e. Avaliasaun Impaktu Iha ne'ebe proposta dezenvolvimentu ida ho tamañu ou natureza ne'ebe iha impaktu ambiental no/ka sosial bot (inklui poténsia rai ou forma disputa seluk), investidór tenki halo avaliasaun impaktu independente ida mesmu lei eziji ida ne'e ka lae. Avaliasaun impaktu tenke avalia to'o ba iha área rai hirak ne’ebe propoin ona ba projetu uza ba objetivu hanesan prodúz ai-han, asesu bee, koilleita materiál floresta, ai-han fuik no aimoruk. Membru komunidade sira ne’ebe uza rai hirak ne’e ba objetivu sira ne'e parese la’os membru grupu rai na’in prinsipál ba rai refere, maibé tenke konsidera nafatin sira nia nesesidades wainhira deseña projetu no área balun presiza atu husik hela ba komunidade hodi kontinua ba sira nia nesesidades. Prosesu avaliasaun impaktu tenke inklui komponente jéneru hodi avalia potensiálidade projetu nian ba feto sira iha komunidade nia laran. Ne’e tenki hare'e mos hanesan oportunidade ida la’os deit atu elimina ou hamenus deit impaktu negativu ne’ebe potensiál maibé atu identifika mos meius husi ne'ebe projetu ne'e bele maximiza resultadu pozitivu ba membru komunidade, hodi nune’e kontribui ba dezenvolvimentu boa vontade no fiar entre investidór no membru komunidade sira.18 Jestaun Risku Susessu husi empreendimentu agronegósiu komersial ida bele estraga husi dezenvolvimentu hanesan failla iha produsaun ai-han komersial, mudansa iha ezijénsia merkadu, investidór bankrut ou eventu seluk hirak ne’ebe la prevé. Atu evita situasaun sira iha ne’ebe rahun-di’ak ka estabilidade membru komunidade tau ona iha risku ne’ebe sériu, investidór ho parte sira seluk (pur ezemplu ajénsia governu ou organizasaun sosiedade sivil) tenki enkoraza maka’as membru komunidade ne'ebe serbisu hamutuk ho investidór ida atu mantein nível mínimu produsaun subsisténsia. Nível produsaun subsisténsia ida ne’e tenki sufisienti hodi apoiu nesesidades loro-loron no estabilidade partisipantes iha projetu nian no sira nia membru familia bainhira projetu failla.19 Figura 7: koilleita hare'e iha Viqueque (Foto: Rod Nixon) Segurus produsaun ai-han ba agrikultór sira parese la ezisti iha Timor-Leste iha tinan barak laran maibé investidór tenki konsidera meius seluk liu husi sira ne’ebe bele fo apoia ba agrikultór se karik benefisiu husi projetu ne'ebe prediz ne’e failla atu materiáliza. Ne’e importante ba investidór sira atu konsidera, hanesan risku potensiál ba moris loro-loron be hamosu, nudar impedimentu bot ida ba agrikultór subsisténsia sira ne’ebe konsidera hela serbisu hamutuk ho investidór ida.20 18 Hare'e, pur ezemplu, Barrow (2000, 22-28). 19 Ba diskusaun kle’an bazeia ba experiénsia jurisdisaun diferente hare'e Eaton and Shepherd (2001, 66, 103). 20 Infomasaun kle’an kona ba riskus no sasatan sira relasionadu ho parseria agronegósiu, hare'e Eaton (2011). 9 Kapasidade Organizasional no Jestaun Investidór nian Hanesan afirma ona iha relasaun ho involvimentu agrikultura kontratu (Eaton oinmai), membru komunidade rural sira iha direitu ba informasaun konaba investidór nia “fundu finanseiru no kompeténsia téknika� ne’ebe investidór tenki prepara atu fornese buat hirak ne’e. Faillansu husi investidór atu hola medidas razoáveis ba asuntu operasional loro'loron bele estraga viabilidade projetu ida nian. Variasaun sira ne’ebe seidauk koko ba siklu kuda bai-bain, provisaun ekipamentu la adekuadu tanba ladun halo projetu pilotu, no faillansu atu halo koilleita pontualmente Tanba komunikasaun la adekuadu nudar dezafius ne’ebe rasio laba-modal ne'ebe membru komunidade sira tau ba projetu ida bele komprometidu. Ezemplu hirak ne’e, foti husi kompromisu entre investidór no komunidade iha kontextu Timor-Leste,21 esplika iha Kuadru 2. Kuadru 2: Ezemplu Pratika Jestaun investidór ne’ebe Ladi’ak Dokumenta iha Timor-Leste Ezemplu 1: Falta Iha inisiu projetu investidór fo koñese modelu agrikultura foun husi rai liur. atensaun ba pesoal extensaun hanorin agrikultór sira iha fatin balun atu prepara rai no kuda Siklu Tempu ai-horis iha fulan Janeiru duke hahu’u tempu udan primeiru (Novembru/Dezembru) hanesan babain. agrikultór balun kestiona konaba instrusaun maibé sei kuda nafatin iha fulan Janeiru hanesan husu ona. Maibé , iha fatin sira ne'e ida, produsaun failla, Tanba falta bee sai fator prinsipál ida. Ezemplu 2: Invistedor husu agrikultór sira atu hahú hamos rai hodi prepara rai ba etapa fila- Provizaun rai ne’ebe uza trator antes kuda. Maibé, rai ne’e uluk nunka uza ba kultivasaun ekipamentu intensivu no mákina la dun boot hodi halo serbisu ne'e (fator ida ne’ebe bele ne’ebe natoon estabelese ona liu husi evaluasaun kompletu ida). Tanba mákina failla bebeik, no falta rai um tersu deit mak preparadu balun ona hodi kuda ai horis ne'ebe kuda ona, atensaun ba hamenus komunidade nia konfiansa iha projetu no ameasa planus atu halo aspetu rai na’in expansaun. Ezemplu 3: Komunikasaun no komprende entendimentu ladi’ak kona ba responsabilidade Failla halo no papel entre investidór no komunidade signifika katak membru komunidade la koilleita tuir komprende katak sira nia responsabilidade ba koilleita produsaun. Konsekuénsia tempu maka, komunidade la hahú koilleta produsaun tuir tempu no produsaun barak mak sai dodok. Parte rua mak lakon hotu. Depois insidente ne’e, kompañia la bele kontinua tan ho projetu ne’e tanba opozisaun lokal (mesmu projetu ne’e komesa fila fali iha loron ikus mai). Iha ezemplu balun tanba investidór nia jestaun ladi’ak, hanesan kuda ai-horis la tuir tempu, parese iha kompensasaun ba agrikultór sira, ou pelu menus halakon tiha tusan ruma agrikultór nian ba investidór ne’ebe resulta husi akordu agrikultura kontratu. Saúde no Seguransa Profisionál investidór sira tenke asegura katak agrikultór iha abilidade nesesáriu atu kaer ekipamentu no uza materiál sira ho seguru, no furnese treinamentu no ekipamentu protesaun pesoál ho apropriadu. Atensaun partikular liu mak ho materiál kímika, inklui garante katak feto isin rua no fo hela susu ba bebe labele serbisu ho buat hirak ne’e, se bele torneira rega bee emerjénsia disponível iha fasilidade sira ne’ebe kahur materiál kímika. Esperiénsia foin lalais ho agrikultores iha Timor-Leste hatudu katak aplika no kahur materiál kímika ho konsentrasaun ida korretu bele hamosu dezafius sériu. Tan ne’e mak, iha razaun di’ak ba knaar hirak ne’e tenke hala’o husi ekipa treinadu espesial sira deit.22 1.3 Komunikasaun no Extensaun Kanal komunikasaun kritiku tebes ba dezenvolvimentu relasaun di’ak no fiar entre investidór no membru komunidade. Fiar entre parte sira ne’e hotu rasik (Doria n.d) rekoñesidu hanesan 21 Bazeia ba peskiza J4P iha 2009 no peskiza ne'ebe J4P halo iha 2010 iha kolaborasaun ho Haburas. 22 Politika ne’e haktuir iha kontextu ekivalente sira iha fatin seluk, inklui husi New Britain Oil Limited iha Papua Nova Guiné. 10 karateristika importante kolaborasaun agronegósiu ne’ebe susesu. Liu husi kanal komunikasaun efektivu sira mak instrusaun no extensaun agrikultura/formasaun bele hato'o ba agrikultór sira, no nudar meius ne’ebe agrikultór sira bele buka klarifikasaun no fo feedback konaba tékniku no preokupasaun seluk no keixa ne’ebe relasiona ho projetu ida. Kanal oferta agronegósiu komersial dala barak presiza espesifikasaun produtu ezatu ne’ebe sei la realiza iha ekonomia rural kuaze tradisional ne’ebe atu la iha atensaun detailladu konaba komunikasaun no kanal extensaun sira. Iha diversidade linguistika mak signifikativa iha Timor-Leste, ho lian hamutuk 1723 ne’ebe iha área lubuk mak uja lian hirak ne’e. Investidór tenki hare'e mos ba kestaun ne’e wainhira halo selesaun ba pesoal sira atu serbisu iha terrenu. Perigu husi Kanal Komunikasaun Naruk no Indireitu Hanesan klaru ona husi ezemplu ne'ebe mensiona iha leten hanesan siklu kuda ai-han, faillansu ekipamentu, no kolesaun koilleita, bainhira problema ki’ik ou rutin bele rezolve lalais maka menus liu oportunidade atu asuntu standar operasional ida ne’ebe presiza atensaun sei dezinvolve problema signifikante. kanal komunikasaun/Extensaun naruk no indireitu parese la efetivu espesialmente iha faze inisiu projetu ida nian bainhira sistema ne'e la familiár ho membru komunidade partisipante no posivelmente mos ba investidor. Informasaun ne'ebe transfere liu husi kanal komunikasaun naruk bele la ezatu no bele impede agrikultores sira atu klarifika área sira ne’ebe iha inserteza. Komunikasaun bele mos hasa’e poténsia korupsaun no manipulasaun ne’ebe fo estraga benefisius ba partisipante individual no halakon neineik sira nia motivasaun no kompromisu ba projetu. Estudu kazu ne'e deskreve iha kuadru 3 iha okos, enfatiza perigu balun ne’ebe relasiona ho kanal komunikasaun naruk. 23 Ba detalles hare'e Wurm no Hattori (1981). 11 Kuadru 2: Defeitu husi kanal Komunikasaun Naruk/Extensaun24 Investidor Jerente Agronegósiu Koordenador agrikultór Xefe Grupu agrikultór Xefe Grupu agrikultór Xefe Grupu agrikultór agrikultór agrikultór agrikultór Iha kazu kanalkomunikasaun naruk ne'e, komunikasaun parese em jeral limitadu ba interasaun entre jerente agronegósiu ho koordenador agrikultór. Hanesan konsekuénsia, agrikultór sira hato’o katak instrusaun klaru no konsellu extensuan la konsege atu atinji sira nia nível iha kanal komunikasaun, rezulta informasaun ne’ebe la los, konfuzaun, no hamenus konfiansa. agrikultór sira suspeita koordenador agrikultór , manipula aspetu projetu nian ba ni-nia interese privadu. Maske fo ona instrusaun balun konaba uza adubu kímika, mais sei iha falta segimentu no monitoramentu. Nudar konsekuénsia, uza adubu ne’ebe la los husi grupu agrikultór balun parese kontribui tiha ba faillansu produsaun. Falta koñesimentu lingua lokal husi parte espesialista tékniku estranjeirus sira ne'ebe investidór prepara sai fator boot seluk ne’ebe kontribui ba rezultadu extensaun ladi’ak. Importánsia Komunikasaun Diretu no Efektivu no Extensaun Agrikultura nian Diferente husi kanal komunikasaun naruk, investidór sira tenke buka atu iha liña komunikasaun direita, no buka serbisu besik ho membru komunidade partisipante sira. Ne’e signifika presiza hato’o informasaun ba feto sira nune’e mos ba mane sira. Iha kazu barak feto sira mak sei halo serbisu barak liu, tanba ne'e hado'ok sira husi komunikasaun no prosesu extensaun signifika katak informasaun bele la to’o ba ema ne'ebe informasaun tenki to'o ba. Atu evita situasaun sira iha ne’ebe espesialista tékniku kualifikadu tebe-tebes sira susar atu komunika informasaun ba agrikultór sira tanba difikuldade lingua, investidór sira tenki asegura katak ofisiais extensionista sira tenki iha kualifikasaun lingua ne’ebe adekuadu. Responsabilidade ba Implementasaun Extensaun Agrikultura Servisus extensaun agríkola iha Ministeriu Agrikultura no Peskas nian kontinua iha estadu ne’ebe foin moris. Nia resultadu mak ne’e investedor tenke toma responsabilidade ba sira nian an rasik atu hato’o servisu extensaun ne’ebe adekuadu ba nesesidade projetu. Maske rasiu traballadores 24 Bazeia ba serbisu terrenu iha tinan 2010 ne’ebe hala’o husi J4P iha kolaborasaun ho Fundasaun Haburas. 12 extensaun ba agrikultores iha variasaun boot depende ba fatores lubuk ida ,25 falta experiénsia konaba agrikultura intensivu iha Timor-Leste signifika katak servisus extensaun tenki intensivu liu, em vez de menus intensivu. Tanba razaun sira ne'ebe hatudu ona iha kaixa 3 iha leten, tenke halo esforsu atu asegura katak atividades extensaun tau target ba ema sira hotu ne’ebe involve diretamente iha projetu ne’e, inklui feto. 1.4 Distribuisaun Benefisiu Halo Partisipasaun iha Méritu ba Agrikultór Dezenvolvimentu agronegósiu mos bazeadu ba kontratu sei iha fase inisiál ida iha Timor-Leste no ezemplu delinkénsia husi agrikultór sira (hanesan fa’an produtu agrikola ba kompradór seluk) la'os buat la komún ida. Fator kontribuisaun ba delinkénsia, involve ona investidór lakon nia ajudus agrikultura ne'ebe kontribui ba prosesu produsaun (ezemplu hanesan fini, adubus, kustu mákinaria, kustu treinamentu) inklui fiar no boa-vontade menus entre investidór no agrikultores sira, falta kontaktu besik sufisiente entre investidores ho agrikultores, no laiha presu ou insentivu seluk atu enkoraja agrikultór sira atu fa’an ba investidór duke ba kompradór seluk. Konaba ida ikus ne'e, experiénsia no hanoin di’ak hatudu katak kontratu agronegósiu ida 'sei sustentável bainhira parseiru sira hotu (parte rua) senti katak sira hetan kondisaun di’ak hotu liu husi tama iha parseria ne'e …(no)…hare'e parseria ne’e hanesan fonte ida atu hetan benefisiu - finanseiru ou buat seluk - me'ebe la bele hanesan iha alternativu di’ak tuir mai (Silva 2005, 22). Tanba ne’e, importante ba investidores prospetivu sira atu konsidera estratéjias ne'ebe sei motiva agrikultores atu mantein sira servisu hamutuk ho investidores. Hanesan esplika ona iha kuadru 4, sertifikasaun orgániku maka dalan ida iha ne'ebe alkansa ona buat ne’e, através hasa’e folin ne'ebe agrikultores sei simu hodi fa’an ba investidór ida ne’ebe fasilita ona sertifikasaun orgániku ba sira nia produtu agríkola. Kuadru 3: Fo Insentivu ruma ba agrikultores Kompañia kami’i orgániku ida iha distritu Baucau fo ezemplu ida oin sa atu fo ba agrikultór sira presu insentivu ida atu fa’an produtu ba kompañia particular duke ba kompradór seluk. Iha operasaun hanesan kompañia komérsiu ki’ik ida desde 1990, kompañia ne’e hetan suporta husi organizasaun internasional balun26 hodi tama iha área agrikultura orgániku. Kompañia ne’e agora nudar empreza ida husi empreza sira iha Timor-Leste (sira seluk involve iha kafé) ne'ebe patroniza ka sponsor sertifikasaun orgániku ba rai agrikultura komunidade nian. Estudu kazuida ne’e hatudu katak investimentu iha sertifikasaun orgániku bele serve atu kesi investidores ho agrikultores iha relasaun ida ne'ebe fo benefisiu hamutuk ida. Iha kazu ida ne’e, bonus ne'ebe kompañia bele selu ba produtus ne'ebe mai husi suco lima ne'ebe kompañia aranja ona sertifikasaun orgániku signifika katak agrikultór sira sei fa’an ba sira no la iha interese privadu. Folin iha 2009, kompañia bele selu agrikultór sira 100 pursentu barak liu ba kami’i ne'ebe sertifikadu organikamente duke agrikultór sira bele hetan husi kompradór seluk. Durante tempu tinan ida nia laran, waihira ema nia ezijénsia ba kami’i as liu (dalaruma bele hetan folin to’o 60 centavus kada kilo ou liu) kompañia ne'e dehan katak nia ne’e sei bele garante mínimu sinku sentavus liu ba kada kilo duke kompradór sira seluk.27 Membru komunidade sira parese atraidu ba parseria ho investidór ida tanba prospek hetan asesu ba teknolojia no merkadus, dezenvolve koñesimentu no talenta foun no hasa’e sira nia rendimentu osan. Experiénsia iha Timor-Leste ohin loron hatudu katak tanba fornesimentu osan ba ekonomia rural subsisténsia ne'ebe tipikamente susar atu hetan, eskalonamentu ka fahe pagamentu ba kada siklu koilleita mos merese atu konsidera. Maski, la’os karaterístika jeral ba modelu agronegósiu balun, eskalonamentu pagamentu bainhira posivel (parese iha atividade importante sira ne'ebe relasiona ho lere du’ut, kuda ai-han, hamos du’ut no koilleita) iha probabilidade atu kontribui ba hamoris nafatin interese ba projetu entre agrikultór sira. 25 Eaton no Shepherd (2001, 95-96) refere ba proporsaun extensaun trabalhadores ba agrikultores varia husi 1:55 to’o 1:500. 26 Inklui Universidade Hawaii no GTZ. 27 Bazeia ba Peskiza Jastis Blong Evriwan (JBE, parte husi J4P) hala’o iha 2009. Hare'e mos Nixon (2009). 13 Importánsia Pagamentu Justu no Diretu nian ba Membru Komunidade Partisipante Korrente involvimentu naruk no susar atu maneja entre investidór no agrikultores sei la fo rezultadu susesu ida tanba transferénsia komunikasaun ne'ebe ladi’ak no hamenus oportunidade ba klarifikasaun. Hanesan ne'e mos, iha relasaun ho distribuisaun benefísius, kanal naruk no indireitu ne'ebe uza intermediáriu sei amenta risku ba kestaun transparénsia (hare'e iha kuadru okos). Mesmu koperativa komunidade nian, tuir rezultadu peskiza iha terrenu ne'ebe informa matadalan hirak ne’e, la livre husi mal-jestaun finanseira no problemas transparénsia. Tanba ne’e, atu evita iregularidades pagamentu nian ne'ebe bele hamosu risku hamihis kompromisu kompromisu agrikultores individual sira nian ba se'e projetu ne'e depende atu hetan susesu, akonsella tebes- tebes ba investidór sira atu implementa rejime pagamentu diretu no transparente ida para partisipantes hatene sira hetan ona kompensasaun ida justu ba sira nia kontributu. Kuadru 4: Transparénsia iha nível lokál Siklu koilleita hetan susesu ona, no produz kolleita hamutuk 13,248 kg iha ezemplu husi distritu Baucau ne'e. Osan parte agrikultór sira nian mak US$ 3,500, ne'ebe investidór selu ba koordenador agrikultór sira none'e atu fahe ba agrikultóres 41 sira ne'ebe partisipa ona (balun ho sira nia família) iha projetu ne’e. Osan ne'e fahe ba agrikultór sira kada ema ida hetan US$300, maibé agrikultór na’in hitu simu deit US$ 10-20 kada ema ida. agrikultór sira ne’e hotu-hotu pertense ba grupu agrikultór ida no sira nia rendimentu ki'ik tebe-tebes kompara ho servisu ne’ebe sira halo (hamo'os rai, kuda ai-han, lere du’ut no koilleita) ne'ebe sira halo ona iha projetu ne’e. Situasaun ne’e hamosu tensaun entre agrikultór sira no kordenador agrikultór, chefe de suco no lider tradisional sira presiza tama atu ajuda hodi buka solusaun ruma. Depois koilleita tuir mai, distribuisaun pagamentu ba agrikultór sira iha ona testemuña husi administrador distritu, administradór sub-distritu, reprezentante polisia, reprezentante investidór no padre Katóliku ida. Nível supervizaun ne’e parese esesivu demais tanba komunidade rural Timor-Leste hetan tan experiénsia barak konaba komérsiu, maibe, ne’e indika importánsia atu sai transparente a, no atu ema hare'e ita transparente, iha relasaun ho involvimentu membru komunidade agora dau-daun.28 Iha kazu ida ne’e, bele evita problema original se pagamentu halo diretamente ba agrikultór sira, hahú kedas husi inísiu. Selu Feto ba Sira nia Serbisu Experiénsia ho projetu agronegósiu iha Timor-Leste ohin loron hatudu katak feto sira involvidu bebeik ona iha servisu agrikultura nudar membru familia agrikultór, maibé dala ruma exkluidu tiha la’os hela deit husi treinamentu no oportunidades foti desizaun maibé mos husi simu pagamentu diretamente ba sira nia servisu. Exkluzaun feto sira hanesan ne'e komprende ona hanesan lori ona difikuldades lubuk ba projetu refere. Buat ne'ebe parese parese klaru mak katak hodi selu feto sira diretamente ba sira nia kontributu, maka investidór sira sei hasa’e kompromisu trabalhador feto sira nian ba projetu agronegósiu no mos bele kontribui ba hasa’e estatus feto nian iha familia nia laran, tamba ne’e potensialmente hasa’e rendimentu ba família sira tenke generalidade.29 Liu tan maka, investidór tenke selu feto sira iha sira-nia komunidades, tanba obrigasaun familia nian bele impede feto sira atu bele halo viazen ba nebe deit hodi simu pagamentu. Enkuantu, teknolojia foun ne’ebe mosu dau-daun hanesan servisu bankáriu liu husi telemóvel bele hamosu oportunidade foun atu transfere fundus relasiona ho serbisu hamutuk agrikultura iha futuru, iha tempu agora investidór sira tenke fo kuidadu espesial atu asegura katak sira pagamentus ba feto transfere diretamente duni ba ema simu na’in sira. 28 Bazeia ba servisu ne'ebe J4P halo iha kolaborasaun ho Fundasaun Haburas iha kampo iha tinan 2010. 29 Hanesan dezeña ona iha relatóriu (FAO) foin lalais (FAO 2011, 43), “[e]vidénsia husi Afrika, �zia no Amerika Latina hatudu dala barak ona katak familia sira hetan benefisiu waihira feto sira iha status ida forte no di’a los iha uma kain. Kontrola maka’as ba rendimentu bele fo pozisaun kontratu ekonomia ida forte ba feto liu-liu kona ba foti desizaun relasiona ho konsumu, investimentu no produsaun. Wainhira feto iha influensia barak iha desizaun ekonomiku, sira nia familia sei aloka rendimentubarak ba ai-han, saúde, edukasaun, ropa no nutrisaun labarik nian.� 14 Fo Benefísiu ba Komunidade Hotu hotu Durante peskiza ne'ebe informa matadalan hirak ne’e, katuas balun hato’o sira-nia diskontentamentu katak alein sira nia papel ida nudar lider komunidade hodi fasilita involvimentu entre investidór ida no membrus komunidade, tuir benefísiu ne’ebe hetan so sira ne'ebe involve diretamente iha projetu ne’e deit mak hetan. Ne'e realsa importánsia, iha kontextu sosial suco nian, atu sempre tau iha konsiderasaun nesesidades komunidade hotu-hotu nian wainhira halo planu no hahú parseria ruma. To'o pontu ne'ebe bele implementa kualker estratéjias atu realize buat ne’e sei la hanesan ho eskala no natureza projetu nian, maibé premeiru tenke hanoin atu fo ba benefisiu sira ne'ebe bele fo ho kustu adisional oitoan liu ou laiha kustu adisionál ou halo susar. Ne’e bele inklui ho fahe konselu konaba extensaun ba audiénsia alargadu liu ida duke ida ne'ebe involve direitamente iha projetu, ka bainhira bele sosa produsaun adisional alein de ida ne'ebe produz tuir kontratu, nune’e fo ligasaun merkadu ida ba membru komunidade sira. Treinamentu espesializadu liu atu hamenus nesesidade ba uza trabalhadores husi área seluk importante mos atu konsidera. Por examplu rezultadu peskiza hatudu katak treinamentu iha operasaun no manutensaun trator no mákina seluk parese ema barak bele simu. Dala ida tan investidór sira mos tenke toma atensaun atu inklui feto sira iha programas treinamentu tékniku, no evita halo hipóteze kona ba ‘“feto�’ no “‘mane�’ nia serbisu mak saida deit. Hanesan exemplu seluk atu habelar benefisiu ba komunidade, membru komunidade sira dehan katak se iha oportunidade ba sira karik sira sei prontu atu partisipa iha joint venture ida ho investidór ida ne'ebe hala’o operasaun lokalmente ho objetivu atu rehablita lurón no prontu ho vontade atu halo serbisu ida ho baze ‘selu serbisu ho hahan’. Mínimu liu, komunidade sira hein atu investidór sira suporta seremónia tradisional periódiku ne’ebe pretende atu asegura susesu parseria agronegósiu. Minimu liu, komunidade sira hein atu investidór sira suporta seremonia tradisional ne’ebe pretende atu asegura susesu parseria agronegósiu Fornese benefisiu ba komunidade sira importante no emprega membru komunidade sira hanesan traballador extensaun ka empregadu seluk nudar buat normal ida iha agronegósiu. Maibe, experiénsia iha fatin seluk kona ba arranju agrikultura kontratu iha hatudu ona “tendénsia ida ba dezenvolvimentu dependénsia neineik ba kompañia ne'ebe halo kontratu ba asuntus ne'ebe laiha relasaun ho agrikultura�,(Silva 2005,18). Dezenvolvemento relasaun ida dependente liu entre komunidade no investidór tenke evita . Figura 8-10: Hanesan iha kazu eventu ida ne'e iha Baucau, importante ba Selebra involvimentu agronegósiu ho festa tradisional. (Fotos: Carlos Alves) 1.5 Jestaun Disputa Hanesan diskuti ona iha leten, experiénsia iha fatin seluk indika katak dalan di’ak liu atu prevene disputas atu estraga parseria entre investidór ho membru komunidade mak liu husi hala’o forum regular ne'ebe fo posibilidade ba agrikultór sira atu hasoru malu ho reprezentante investidór sira. Reuniaun regular atu promove mudansa informasaun no prevene diszentendementu entre parte hotu-hotu. Importante ba parte rua atu rekoñese katak kontratu agronegósiu esensialmente nudar 15 parseria voluntáriu ida no ne’e depende ba sira atu halo kolaborasaun ne’e la’o. Parte rua tenke hanoin katak se dezentedimentu ou disputa ne’e la bele resolve, maka parseria refere sei la sustentável. Se akontese karik disputa ne'ebe sira labele rezolve liu husi diálogu entre parte prinsipál sira, ou parese involve parte foun ida, maka rekomenda atu uza deit sistema tribunal hanesan rekursu ikus liu ida30 no katak para parte sira aseita methodu rezolusaun disputa báziku ida. Modelu arbitrajen ida, ne'ebe involve fasilitador ida ne'ebe rona istória husi parte rua no depois foti desizaun ida ne'ebe kesi, dala ruma la apropriadu. Au kontráriu, modelu mediasaun ida bele adekuadu liu ne’ebe , mediador enkouraja parte idak-idak atu komprende pozisaun husi parte sira seluk nian hodi enkouraja resuldau ida ema hotu-hotu bele simu. Kontratu entre parte sira ne'ebe tama iha parseria agronegósiu ida bele inklui konteúdu tuir mai: x Parte sira rekoñese natureza voluntáriu parseria nian no importánsia atu servisu maka’as hodi evita no rezolve dezentendimentu liu husi diálogu. x Identifikasaun modelu resolusaun disputa báziku ida bainhira labele rezolve kestaun kontestadu sira liu husi diálogu. Ne’e bele modelu mediasaun fasilita husi ema ruma or painel ne'ebe parte rua konkorda. Atu evita prejudika kompromisu parte sira nian atu rezolve dezentendimentu liu husi diálogu, sujere atu identika fasilitador sira so iha momentu presiza sira, no la’os hili uluk kedas sira. x Katak sei uza deit tribunal hanesan rekursu ikus liu, ou iha relasaun ho kazu sériu ka kriminal. 2. Dezenvolvimentu Rural iha Timor Leste no Setór Privadu 2.1. Ekonomia Rural Timor Leste Iha tempu uluk ema hatene Timor-Leste tanba ni-nia rekursu riku sira, no istória enfatiza oin sa originalmente illa Timor sai atensaun boot ba kolonialista Europa sira tanba ni-nia reputasaun nudar fonte ai-kameli nian.31 Expansaun indústria kafe iha sékulu sanulu resin sia mos rezultadu ida di’ak tebes, maski difisil tebes iha momentu hahú no agora persija rehabilitasaun (diskuti iha okos).32 Maski buat hirak ne’e baseada ba rekurse indústria ne’ebe susesu iha tempu uluk, karaterístika geográfika oin-oin illa Timor nian tuir istória hamosu dezafiu barak, inklui padraun udan ne'ebe susar atu si’ik, no mos naruteza kompozisaun be iha rai okos ne'ebe bele muda. Relasiona ho karaterístika hirak ne’e mak, hatudu ona tendénsia rai-maran atu hamosu menus ai-han (Ormeling 1957, 21,239- 30 Relasiona ho pelu menus parseria agrikulturakontratu, experiénsia internasional hatudu katak investidór agronegósiu no agrikultór sira ladun considera atu lori malu ba tribunal tanba infrasaun ba akordu, maski ida ne’e la’os atu nega importánsia atu explika detalladamente natureza akordu nian entre parte sira (Eaton and Shepherd 2001, 62; Doria n.d.). Iha kontextu TL, posibilidade parte ida lori parte seluk ba tribunal parese improvável tanba natureza emerjente sistema justisa formal nian no tendénsia kazu ne’ebe butuk iha tribunal, atu atinzi proposaun formidável ne’e (Banku Mundial 2006:19). Tanba ne’e, importante tebes atu identifika dalan sistema justisa tradisional ba resolusaun disputa antes hahú servisu parseria ida involve investidor ho membru komunidade sira. Iha Timor-Leste, iha rasaun inklui modelu akordu natureza no organizasaun socio- poilitika, alkansamentu Setór limitadu tebes kona ba istória nasaun, falta konfiansa ba sistema justisa nasaun durante okupasaun no laiha asesibilidade no la toman ho justisa tribunal iha tempu naruk, no forum justisa suco no resolusaun disputa kontinua uza iha nasaun tomak nia laran. Forum suco sempre salienta iha feisaun tolu (1) klarifikasaun problema original no kulpabilidade liu husi examinasaun “istória� kompleto kona ba disputa ruma, (2) negosiasaun kona ba kompensasaun, no (3) rekonsiliasaun entre parte oin-oin. 31 Hanesan istoriador Charles Boxer (1960, 350) observa “antes Vasco da Gama hadulas Cabo da Boa Esperança, Timor koñesidu ba ema China sira hanesan fonte ba furnese ai-kameli�. 32 Atu lee liu tan kona ba expansaun indústria kafé iha segunda metade sékulu sanulu resin sia, hare'e Clarence-Smith (1992), Gunn (1999, 160-163) no Davidson (1994, 8,90-95). 16 40) katak ema sira hela iha tempu uluk liu, realidade hidrologia Timor nian presiza “forma hela-fatin no kultivasaun ne'ebe namkari� (Fox 1988, 262).33 Ohin loron, maioria populasaun Timor-Leste kontinua involve liu-liu iha kultivasaun produsaun agrikultura subsisténsia. Maski produtividade agrikultura “menus liu tuir standar mundu no rejonal�, ho produsaun ai-han besik pursentu 20 -35 husi produsaun ne'ebe nasaun Asia sira prodúz.34 Fatores ne'ebe kontribui ba produtividade menus mak hanesan rotasaun kolleita, koñesimentu tékniku agrikultor sira nian limitadu, falta asesu ba variedades ho produsaun a'as no ajudus agrikultura hanesan adubus (Young, Santos, and Shetty 2010, 15). Adisionalmente, nível produtividade ki'ik ne'e agrava liu tan tanba ai-han ne'ebe lakon depois koilleita tanba prátika halot ai-han ladi’ak (Timor- Leste 2008, 17). Figura 11-13: Sei bele hetan Ai-Kameli iha Timor-Leste. Nudar imajen sira husi Covalima ne'e hatudu, umakain barak mos kuda ai-teka nudar fonte ai-kabelak no osan, no plantasaun ai-teka lubuk ida (ho kualidade oi-oin) sei iha nafatin ne'ebe ezisti ona desde periodu okupasaun Indonézia (Fotos: Rod Nixon) Ohin loron, inisiativa sira hanesan projetu Seeds of Life,35 suporta husi Agensia ba Dezenvolvimentu International Australia (AusAID) kaer papel importante ida iha promosaun kultura ai-han báziku ho produsaun a'as atu hadi’a meio-de-vida subsisténsia nian, maski perspetiva ladi’ak nafatin ho avaliasaun ida hasai konkluzaun katak “la iha aumentu bot iha produsaun ai-han� mosu durante periodu 2000-07.36 Análize seluk ida prediz katak maiske nível produtividade sei sa’e, “maibé kresimentu populasaun a'as parese ultrapasa aumentu produsaun ne'e '... ne'ebe hein atu mosu fali iha prazu médiu� (Timor-Leste 2008, 33). Importánsia Investimentu Setór Privadu Nian Dezafius dezenvolvimentu agrikultura ne'ebe maka’as iha Timor-Leste, no dezafius ne'ebe relasiona ho dezenvolvimentu servisu extensaun agrikultura públiku efetivu ida,37 hatudu setór privadu bele 33 Fox (1988:262). Tuir Ministério Agricultura, Florestas no Peska (MAFF) nia relatóriu, Ilha Timor-Leste mos “iha rai relativamente la produtivu, fertilidade ki'ik, rai frájil� (MAFF 2004, 1). 34 Tuir Young, Santos, no Shetty (2010, 15), produsaun ai-han iha 2007 besik batar toneladas 70.000, ai-fariña toneladas 50.000, fos toneladas 45,000, no fehuk midar toneladas 34,000. Hare'e mos RDTL (2009b, 12-14). 35 Hare'e http://www.seedsoflifetimor.org/. Nota katak projetu ne’e fo atensaun liu ba batar, fos, fehuk midar, ai-fariña no fore-rai. 36 Hare'e Young, Santos no Shetty (2010, 2), ne'ebe refere ba dadus de Fundu Monetáriu Internasional (IMF) no (FAO). 37 Tuir dokumentasaun governu nian (Timor-Leste 2008, 15) “MAF identifika ona limitasaun rekursu humanos, sira nia kapasidade no preparasaun, falta sistema monitorizasaun dezempeñu efetivu ida hanesan obstákulus 17 hala’o papel folin bot ida hodi lori teknolojia foun, liga agrikultór sira ba merkadu, no investe kapital iha intensifikasaun agrikultura. Maibé to'o ohin loron, maske atór setór privadu barak mak ativu iha Timor-Leste, maibé iha investimentu setór privadu iha , intensifikasaun agrikultura mak akontese, ne'ebe kobre deit área ho nia total la liu hektares atus resin.38 Obstákulu boot ida ba investimentu setór privadu iha intensifikasaun iha relasaun ho falta meius ne'ebe estabelese ona husi ne'ebe investidór bele servisu hamutuk ho membru komunidade iha arranju produtivu, tanba klaru ona katak akordu uza rai no mos foin lalais kontratu la hala’o papel importante ida iha agronegósiu iha Timor-Leste. Iha momentu mekanizmu kontratu la iha, ne'ebe fo posibilidade ba investidór atu investe hodi hasa’e produsaun liu husi fornesimentu inputs hanesan fini, adubus, irrigasaun ka treinamentu, agronegósiu setór privadu nian iha Timor-Leste iha tendénsia karaterizadu ho grupu kompradór ki’ik sira ne'ebe kompete malu hodi hetan produsaun ai-han ne'ebe limitadu, no tuir relatóriu balun diminui. Ho esepsaun kompañia Cooperativa Café Timor (CCT) no inisiativa setór privadu eskala ki’ik (Timor Global) ida, foin lalais kuaze la iha investimentu setór privadu iha expansaun produsaun agronegósiu ou hadia kualidade.39 Hanesan explika ona iha Estudu Diagnóstikau Integrasaun Komérsiu Banku Mundial nian (2011, 44), falta investimentu iha intensifikasaun mak partikularmente mosu iha subsetór kafé, iha ne'ebe empreza uitoan kompete atu sosa parte ida husi ‘produsaun kafé eetór ne'ebe paralisadu’ husi agrikultór sira ba exporta: Engarrafamentu prinsipál ida mak falta suporte servisu extensaun husi setór privadu ba agrikultór sira tanba problema potensiál husi ema ne'ebe buka aproveita deit . Iha incentivu uitoan liu ba setór privadu atu fo konsellu konaba extensaun ba agrikultór sira tanba kompetidor sira bele hadau benefisius hirak ne’e. . Komersiante kafé ida40 hato’o ona katak “produsaun koilleita kada hektar orasne'e daudaun menus liu no karik tendénsia ne’e kontinua tun, bele halo indústria kafe ita nian sai la relevante iha komérsiu internasional.� Setór kafe iha Timor-Leste, ne'ebe kompostu ho área plantasaun liu hektar 50.000, sai ona fonte ba osan ba familia besik familia 67,000 ekivalente ho populasaun besik pursentu 30 husi populasaun (World Bank 2011, 41, 46). Se karik produtividade kafe tun duni, maka ida ne’e sei fo impaktu negativu ba rendimentu osan besik um tersu populasaun. Entretantu, investimentu iha estratéjia jestaun ne'ege diak inklui kuda fila fali no aparu ne'ebe tuir estimativa iha potensia atu hasa’e produtividade kafé iha Timor-Leste entre dala tolu no dala hat, no fo benefisiu ba membru populasaun rural. 2.2 Agrikultura no Rai iha Timor Leste Kontextu Timor Leste Investimentu agronegósiu iha pais em-dezenvolvimentu sira sai nudar preokupasaun ida ne'ebe aumenta (Hare'e Aneksu). Nudar estadu ki'ik, montañozu, illa sorinbalu ho rai non-vulkániku ho fertilidade limitadu, Timor-leste iha probabilidade to sai destinu ne'ebe la dun atrai ba investidór internasional sira bainhira kompara ho nasaun Afrikanu sira ne’ebe iha rai luan ne’ebe produtivu, boot ba MAF nia kapasidade hodi implementa nia programa prioridade a'as iha kampu no servisus ba agrikultór sira ho forma pontuál.� Konklusaun ne’e mos reflete iha rezultadu peskiza resente liu Estudu Diagnóstiku Integrasaun Komérsiu (DTIS) ne'ebe Banku Mundial finaliza (2011, 73). 38 Em partikulár, kazu balun husi investimentu ne’ebe susesu involve eskema sertifikasaun orgániku ne’ebe parese kesi investidores no agrikultores ho susesu iha relasionamentu ne'ebe fo benefisiu mútual, bazeia ba insentivu ne'ebe investidores sei selu ba produtu husi áreas ne’ebe iha sira organiza ona sertifikasaun orgániku. Iha kazu hanesan ne’e, agrikultores sira fa’an ba investidores la hare'e ba sira nia interese rasik, mesmo la iha kontratu eskritu, tanba sira sei la hetan folin hanesan husi kompradór seluk. 39 Atu hetan informasaun seluk tan hare'e Nixon (2009). 40 Bobby Lae, sita iha Timor-Leste (2009, 29). 18 talvéz hatudu rai luan hirak ne’ebe besik mota ne’ebe habokur ho depozit tahu ten tina-tinan (Funk 2010, 61). Maske hatene ona katak investidores halo ona aproximasaun ho governu iha relasaun ho proposta dezenvolvimentuu eskala bo'ot, hanesan evidénsia iha tinan 2008 hatudu iha Nota de Entendimento entre governu no kompañia agronegósiu ida kona ba arrendamentu tinan 50 ne'ebe bele hafoun ba “rai la produtivu� hektar 100,000’,41 la iha provas ne’ebe hatudu katak kualker proposta iha mundasa liu husi faze preliminár. Maske experiénsia iha nasaun ne’ebe agrikultura subsisténsia domina husi estadu hatudu katak esforsu hodi hari'i projetu agronegósiu eskala bo'ot ne'ebe la iha konkordánsia ho membru komunidade sei hasoru rezisténsia boot, nível vijilánsia ne'ebe halao iha Timor-Leste husi parte ajénsia internasional no organizasaun sosiedade sivil sira bele tulun garante katak kualker proposta sei submete ba vijilánsia intensivu. Maske nune'e, iha preokupasaun kona ba falta klareza legal kona ba rai ne’ebe mak governu Timor-Leste potensiálmente bele fo ba investidor sira, no sente “planus atu aselera dezenvolvimentu rai estadu nian, inklui liu husi reassentamentu familias no hasi rai husi rai-nain ba uzu públiku� (ICG 2010, 16). Assesu ba Rai Agrikultura iha Timor Leste Atu pratika agrikultura, investidór sira presiza hetan assesu ba rai ou servisu hamutuk ho sira ne’ebe iha rai. Iha Timor-Leste, servisu hamutuk ho membru komunidade importante ba empreendimentu agrikultura bem-susedidu tanba razaun intóriku. Durante periodu portugés no Indonézia, proporsaun rai uituan deit mak utiliza ho objetivu ba intensifikasaun agrikultura no rai menus husi pursentu lima iha nasaun ne'e mak rejistadu tiha ona ou definitivamente separadu husi títulu de posse konsuetudináriu (Nixon 2007). Portantu, ekonomia rural em jeral bazeadu nafatin ba pratika agrikultura subsiténsia no posse konsuetudináriu no/ka direitu ba uzu iha serteza sei manan hasoru maioria rai agrikultura. Mesmu rai ne'ebe téknikamente pertense ba estadu, hanesan rai plantasaun estadu nian husi estadu nian ne'ebe uluk aluga ba empreza sira, bele submete ba klaim posse konsuetudináriu no/ka klaim direitu utilizasaun ho data antes da depois data rai ne'e desvia husi titulu posse konsuetudináriu.42 Experiénsia kompañia ida nian ne'ebe hetan arrendamentu ba rai plantasaun estadu nian husi estadu hatudu katak rai ne'e iha nia'an rasik, arrendamentu ba rai “estadu� bele fo baze ne'ebe la nato'on ba investimentu agronegósiu. Iha kazu nee (hare'e kuadru 6 iha kraik) arendamentu ne’e failha atu fornese rai ne'ebe nain la iha tanba rai hirak ne’e okupa no utiliza husi membru komunidade. 41 Hare'e http://www.laohamutuk.org/Agri/08Agrofuels.htm#sugarcane 42 Por exemplu, estudu Clarence-Smith nian (1992, 11) kona ba agrikultura produtór ki'ik iha Timor-Leste indika katak plantasaun kafé inisiál balun kompostu ho áreas maka estabelese ona husi kultivador lokal antes plantador Portugés sira foti ho interese uitoan deit atu introduz jestaun avansadu. Reklamasaun konsuetudináriu sei iha nafatin iha área hirak ne’e. Adisionalmente, maioria arrendamentu plantasaun aluga na’in/manager sira abandona in 1975 (hare'e Nixon 2007), no parese hetan reklamasaun atu uza husi ema sira ne’ebe koleta ona produsaun iha tempu ne’eba. 19 Kuadru 6: Tanba sa Arrendamentu Rai Estadu La'os Solusaun Kazu arrendamentu rai plantasaun kafé antigu hektares 3000 husi Governu Timor-Leste (GoTL) ba investidór ida iha Fatubesi (distritu Ermera) iha 2005, ilustra razaun hirak tanba saida mak investidór sira tenke kuidadu kona ba aluga “estadu� nia rai agrikultura. Embora formalmente rai estadu ho baze iha inkluzaun istória iha plantasaun Sociedade Agrícola Pátria e Trabalho (SAPT), arrendamentu estadu hasai maibé la iha konsulta ho membru komunidade husi área arrendamentu. Prova ona rai ne'e sujeitu ba uzu direitu no mos reklamasaun nudar nain husi grupo sira ne’ebe hela iha rai nia leten ou besik ba area arrendamentu. Portantu, arrendamentu nee fo tiha baze ne’ebe frájil ba kompañia atu halo atividades hasae kualidade produtu agrikultura no jestaun, no asesu ba fatin ne'e so bele hafoin halao negosiasaun naruk no komplexu ho membru komunidade ne'ebe koalia kona ba termus de servisu hamutuk, provizaun kona ba servisu no aspetu títulu de posse ba rai. Iha 2011 kompañia ne'e halo ona rehabilitasaun plantasaun besik 25 hektares no hahú atividade reabilitasaun ne’ebe la dun intensivu ba 70 hektares tan iha área arrendamentu. Interesante tebes, realidade katak arendamentu ne’ebe hasai husi estadu parese funsiona nudar dizinsentivu ba produtures ki’ik oan sira ne’ebe interesadu atu partisipa iha projetu ne’e maibé preokupa katak partisipasaun bele kompromete sira nia reklamasaun ba rai iha área arrendamentu refere.43 Figura 14: Natar iha Aileu (Foto: Rod Nixon) Maske iha situasaun balun arrendamentu ba rai 'estadu' bele sai opsaun viável ida, posivelmente nudar parte husi pakote medidas, maibé kualker servisu hamutuk bem-susedidu entre agronegósiu no komunidade provavelmente presiza konsulta no negosiasaun ho membru komunidade sira (hanesan diskuti ona iha leten). Investidór sira tenke atensaun hodi asegura katak dezenvolvimentu agronegósiu ne’ebe propoin ona sei la interfere produsaun ai-han, asesu ba be'e, ou koilleita materiál floresta/ai-laran, ai-han fuik no aimoruk sira. Iha ne’e mos presiza konsulta ho feto hanesan mos mane sira kona ba kestaun rai, tanba parese feto sira mak utilizador rai prinsipál iha área ne’ebe besik fatin proposta projetu nian. Importante iha kontextu subsisténsia Timor-Leste nian, ba viabilidade abordajen agronegósiu partikulár ne'ebe atu koko no ajusta antes aumenta produsaun. Hala’o projetu pilotu ne'ebe sufisiente sei bele mos posibilita avaliasaun ba kapasidade agrikultór lokal sira, tamba ne’e fasilita determinasaun ba nesesidades treinamentu no suporta nível extensaun. Se investidor mak atu halo atividades avaliasaun ne'e, asesu ba rai hektares balun liu husi akordu uzu ho komunidade rai na’in ne’ebe parese rekere ba, maske aumenta etapa eskala projetu atu implementa ho baze kontratu agrikultura. Iha ni'nia tempu apropriadu, (posivelmente depende ba eskala dezenvolvimentu nian) akordu utilizasaun sira hanesan ne'e sei sujeitu ba provizaun rai komunidade iha lei rai futuru. 43 Bazeia ba entrevista ho Timor Global entre 2009 no 2011 no traballu kampu ne’ebe J4P halo iha kolaborasaun ho Fundasaun Haburas iha 2010. Hare'e mos Nixon 2009. 20 Lei Rai Futuru Antisipa ona katak sei promulga lei rai ida, hafoin halo formulasaun no diskusaun durante dékada ida. Lejislasaun futura ne’ebe sei regula rai komunidade nian bele fasilita demarkasaun ba zonas protesaun komunitária no áreas propriedade komunitária no nune'e fo baze ida ba protesaun propriedade komunitáriu husi possibilidade foti rai hodi explora ema seluk.44 Importante hanesan ba investidores no mos komunidade, , lei ne'e bele estabelese kuadru ida hodi regulariza aspetu lubuk ida ne'ebe relasiona ho serbisu hamutuk entre investidór no komunidade sira inklui obrigasaun halo konsulta, fo direitu uza ba terseira parte, konsiderasaun sosiál, ambiental no jestaun rekursus naturais, no aspetu rezolusaun disputas. Atu evita adiamentu la nesesáriu relasionadu ho dezenvolvimentu eskala ki'ik, lejislasaun bele estabelese sistema eskalonadu no bolu naran iha ne’ebe obrigasaun investidores nian iha relasaun ho aspetu oin-oin iha porposaun ho tamañu dezenvolvimentu nian. Opsaun politika ida hodi asegura konformidade social no ambiental relasiona ho investimentu eskala boot, mak atu governu Timor-Leste eziji akreditasaun obrigatória ho eskema sertifikasun indústria voluntáriu internasional ida (hare'e Aneksu). Ne'e bele sai meius ida atu garante konformidade ho prinsipius internasionalmente rekoñesidu kona ba prinsípius prátika di’ak iha tempu badak nia laran, enkuanto estadu Timor-Leste hahú hala’o prosesu ne’ebe demora atu dezenvolve ni-nia kapasidade monitoramentu no aplikasaun. 44 Hare'e em partikulár Kapitulu V Projetu Lei Rai Timor-Leste kona ba Esbosu Lei Rai “Zona Protesaun no Propriedade Komunidade.� Artigu 22 Projetu Lei ne'e fo responsibilidade ba estadu atu asegura katak “prátika konsuetudináriu hotu-hotu tenki tuir Konstituisaun no partisipatóriu, la-diskriminativu no respeita igualdade jéneru�, hodi promove sustentabilidade ambiental no sósiu-kultural iha utilizasaun rekursus naturais no maneira moris kada komunidade lokal nian�, no proteje “propriedade imóvel iha komunidade nia laran husi epekulasaun bens imóveis�. Esbosu Lei Rai Timor-Leste versaun 5. 21 Aneksu: Investe iha Agronegósiu iha Nasaun sira Ne’ebe Sei Dezenvolve Preokupasaun kona ba ‘’ Hadau Malu Rai’’ Iha Nasaun sira Ne’ebe Sei Dezenvolve Maske investimentu agronegósiu sensível bele liga agrikultores ba merkadu foun sira no fasilita trasnferénsia koñesimentu, abilidades no teknolojia foun sira, maibé agronegósiu la sensível bele kria deslokasaun komunidade no estraga sira nia meios ba moris. Iha tinan ikus, atensaun barak foka ba relatórius, dala barak mak la verifika, kona ba númeru kazu “hadau rai� husi investidores estranjeirus ne’ebe aumenta (inklui governu, ne’ebe dala ruma atua iha parseria ho autores setór privadu) iha nasaun sira ne’ebe sei dezenvolve hela, no impaktu poténsial ba seguransa alimentar ba komunidade lokal sira. Relatóriu ida ne'ebe publika iha 2009 husi Institutu Internasional ba Peskiza Politika Alimentár (IFPRI) (Braun and Meinzen-Dick 2009, 3-4) refere ba ‘’proliferasaun hetan rai agrikultura nian iha nasaun sei dezenvolve liu husi nasaun sira seluk ne’ebe buka atu garante sira nia fornesimentu ai-han’’no citadu relatóriu notísias konaba área luan rai agrikultura ne'ebe dehan hetan iha nasaun sira ne’ebe sei dezenvolve hela iha periodu 2006-2009. Maibé relatóriu ne'e mos dehan, katak “susar atu hetan ezemplu dokumentadu, detalles konaba akordu sira dala barak la dun klaru, no relatóriu balun kontraditóriu.� Iha Setembru 2010 Banku Mundial publika relatóriu ida ne’ebe inklui análize detalladu ba dadus hanesan. Bazeia ba relatóriu notísias konaba akizisaun rai ne’ebe mosu entre Outubru 2008 no Agustu 2009, autor sira45 dezenvolve tiha “baze de dadus ida ba projetu 464, ho 203 inklui informasaun área nian ne'ebe hamutuk 46.6 milhaun ha� (Deininger et al. 2010, vi, 35-36). Maske autor sira deklara katak demanda foin lalais ne'e ba rai agrikultura ‘’boot tebes’’ bazeia ba "media expansaun anual ba rai agrikultura global menus husi 4 milhaun hektares antes 2008", sira mos haklaken differente diferensa klaru entre intensaun investidores nian no rezultadus: Kontraste maka'as ho intensaun sira ne'ebe reporta, tuir relatóriu media nian barak liu husi projetu ne’ebe alista ou la hetan rai ou la konsege uza utiliza rai ne’ebe sira hetan ona tuir sira hakarak. De faktu, kuaze 30 pursentu sei iha faze explorasaun (ne'e katak, sira seidauk hetan aprovasaun governu nian); 18 pursentu hetan ona aprovasaun maibé seidauk komesa; liu husi 30 pursentu mak sei iha faze dezenvolvimentu inisiál; no 21 pursentu deit maka komesa tiha ona agrikultura lolo'os, dala wain iha eskala ne’ebe ki'ik liu duke sira nia intensaun. Sa deit realidade empíriku kona ba ’’foti rai’’ husi parte estranjeiru iha nasaun sira ne’ebe sei dezenvolve, atensaun maka'as ne'ebe kestaun ne'e simu lori ba ezijénsia atu estabelese padraun hodi garante rezultadu diak ba membru komunidade sira no mos investidores iha relasaun ho investimentu agronegósiu. Prinsipius no Kódigus Konduta Hanesan meius ida hodi salvaguarda moris diak komunidade nian, organizasaun internasional lubuk ida propoin ona atu dezenvolve kódigus konduta, estabele prinsípiu, ou matadalan nee tenki aplika ba dezenvolvimentu agronegósiu iha nasaun sira ne’ebe sei dezenvolve. Tabela 3 haklaken input relevante ba dezenvolvimentu matadalan voluntáriu ne’ebe fornese respetivamente husi IFPRI no Banku Mundial.46 Presija haree katak aspetu oin-oin ne'ebe temi ona iha tabela reflete iha relatoriu ida ne’e. Tabela 3: Matadalan Voluntáriu ba Investimentu Agronegósiu Responsável 45 Nota katak iha mudansa format ki’ik iha reprodusaun. 46 Tuir mai, matadalan voluntáriu detalladu kona ba “governansa responsável ba posse ba rai no rekursus naturais seluk�, iha prosesu dezenvolvimentu hela husi FAO no organizasaun parseiru sira. Sira ne’e iha intensaun hodi sai konsistente ho akordo internasional 26 kona ba governansa no assesu ba rai no rekursus naturais. Atu hetan tan informasaun, hare'e FAO(2009). 22 Institutu Internasional Peskiza Politika Ai-Han Banku Mundial ‘’Elementu Importante sira Kódigu konduta ‘Prinsipius ba Agro-Investimentu Responsável’ nian ba Akizisaun Rai Estranjeiru ’’47 48 1. ‘Transparénsia iha negosiasaun sira. Rai nain lokal 1. ‘Respeita direitus ba rai no rekursus. Direitu ba sira ne'ebe iha tenki informadu no involvidu iha rai no rekursus naturais asosiadu ne'ebe iha hetan negosiasaun kona ba rai. Konsentimentu livre, antes, rekonsimentu no respeitu. no informadu ba mak standard ne'ebe presiza hari'i 2. Garante seguransa alimentár. Investimentus sei la metin. Esforsu partikular presiza atu proteje direitus halo a'at seguransa alimentár maibé hametin tan nia. ema indejena no grupo étniku marjinalizadu sira 3. Garante transparénsia, boa-governasaun, seluk. Media no sosiedade sivíl bele kaer papel ambiente konduzivu diak ida. Prosesu ba akizisaun importante hodi halo informasaun disponível ba rai no rekursu seluk no tuir mai halo investimentu públiku. asosiadu sira sai transparante no monitorizadu, 2. Respeitu ba Existi direitu ba rai, inklui direitu garante responsabilidade parte interesadu sira iha konsuetudináriu no direitu propriedade. Ema sira ambiente legal, regulador no ambiente negósiu diak ne'ebe lakon rai tenki simu kompensasaun no reabilita ida proprio legal, regulatorio, no meio ambiente. ba meiu-de-vida ida ekivalente. Padraun sira 4. Konsulta no partisipasaun. Ema hotu-hotu ne’ebe Komisaun Mundial ba Barrajen fo ezemplu ida konaba afetadu materialmente konsultadu, no akordus husi polítika sira ne'e. konsultas dokumentadu no aplikadu. 3. Fahe benefísiu. Komunidade lokal presiza hetan 5. Agro-Investimentu responsável. Investidores benefísiu, laos lakon, husi investidór estranjeiru iha garante katak projetu sira respeita estadu de direitu, agrikultura. Arrendamentu mak preferidu du ke reflete prátika indústria diak liu, ekonomikamente kompensasaun ho montante fiksu tanba sira fo viável, rezulta iha valór kompartilladu duráveis. reseitas ne’ebe suli wainhira utiliza rai ba uzu seluk. 6. Sustentabilidade sosiál. Investimentu sei kria Agrikultura kontratu ou eskema produtór sub- impaktu sosial no distribusional ne’ebe hakarak no sei kontratadu talvez mak diak liu tan tanba sira husik la aumenta vulnerabilidade. rain ain kontrola sira-nia rai maibé sei entrega nafatin Sustentabilidade meiu ambientál. Kuantifika rezultadu to investidór husi rai liur. Presiza medida impaktu meiu ambiente projetu ida nian no hola explísitu sira ba ezekusaun se investimentu ou medidas hodi enkoraja utilizasaun rekursu ho forma kompensasaun ne'ebe konkorda ona la mosu mai. sustentável ao mesmo tempu hamenus risku husi 4. Sustentabilidade meiu ambiental. Avaliasaun no impaktu negativu.’ monitorizasaun impaktu ambiental ne'ebe halo ho kuidadu presiza hodi garante prátika produsaun agrikultura ne’ebe diak no sustentável ne’ebe proteje kontra esgotamentu rai lakon biodiversidade ne’ebe importante tebes, emisaun gas estufa ne'ebe aumenta, ou desviu signifikativu be'e husi utilizasaun ema no meiu ambiente. 5. Adezaun ba politika komersiál nasionál. Wainhira seguransa ai-han nasional iha risku (pur ezemplu, iha momentu bailoro naruk) abastesimentu doméstiku tenke hetan prioridade. Investidores estranjeirus labele exporta durante krize nasional ai-han.’ Mesmo komentador balun hola pozisaun kontra tanba razaun lubuk ida, inklui maibé la limitadu ba sira-nia natureza voluntáriu, 49 kódigus konduta no prinsípiu orientadór sira ba investimentu 47 Sita iha Braun no Meinzen –Dick (2009, 3-4). Nota ne’ebe original utiliza pontos de balla em vez de númerus. 48 Sita iha Deininger (2010, x). 49 Borras and Franco (2010, 9-12, 32), ne’ebe diskute nesesidade atu kestiona “abut fundamental foti rai nian…. [hanesan]…modelu indústria hahan ne’ebe existe no produsaun ai/han no enerjia kontrola husi TNCs,� lista razaun sira tanba sa sira kontra kódigu de konduta. Iha adisaun papel posivel ba kodiku de kondutu atu sustenta no hanaruk “indústrial agro-ai-han no energia komplexu ne’ebe existe,� inklui posivel papel interese kona ba aspetu direitu propriedade, interese atu bele hadi’ak transparénsia kona ba akordu rai sei sufisiente liu atu prodúz rezultadu ba pro-kiak no interese kona ba karaterístika voluntaria kodiku de kondutu. Autor 23 agronegósiu fiar katak utiliza ona atu “fo hanoin nasoens no investidores konaba sira-nia responsabilidade no atu bolu atensaun ba situasaun sira iha ne’ebe sira la aplika� (Deigninger et al. 2010, x). Kódigus konduta ou prinsipiu orientador mos bolu atensaun ba eskema sertifikasaun indústria voluntáriu oin-oin ne’ebe dezenvolve tiha ona durante dekadas foin lalais ne'e (haree iha okos). Eskema Sertifikasaun Indústria Voluntáriu Movimentu konsumidores étika no mudansa lejislasaun ne'ebe mosu iha nasaun dezenvolvidu sira rezulta iha estabelesimentu eskemas sertifikasaun indústria voluntáriu barak. Eskema hirak ne’e tipikamente eziji atu kompañia sira kumpri prátika internasional diak iha área sosial no ambiental iha kualker fatin ne’ebe sira halao servisu, se sira hakarak atinji no mantein akreditasaun. Iha setór balun, liu-liu produtus florestais, sertifikasaun ho eskema ne’ebe rekoñesidu sira sai importante ba kompañia ne'eba hakarak atu hetan asesu ba merkadu lukrativu paízes Osidentais nian. 50 Sertifikasaun indústria eziji atu operador no/ka projetu ida prienxe estandar sosial no ambiental partikulár, idealmente hanesan auditor husi liur verifika, atu nune’e bele atinji no mantein akreditasaun ho eskema indústria partikulár ida. Agora iha variasaun eskemas atende indústria particular inklui, por exemplu Forest Stewardship Council (FSC), ne'ebe dezeña atu promove jestaun plantasaun ai sustentável51 no programa Rainforest Alliance Sustainable Agriculture Network (SAN), ne'ebe iha estandar adekuadu ba ai-han oi-oin hanesan kafé, aifuan tropikal sira no produtu sira seluk.52 Eskema sertifikasaun indústria la'os deit limitadu ba ai-han no plantasaun sira, no Rainforest Alliance mos iha programa turizmu sustentável.53 Eskema sertifikasaun mos eziste ba indústria peskas alto-mar, no Marine Stewardship Council oferese programa sertifikasaun ida ba atividades peskas komersiais ne’ebe sustentével. 54. To’o agora, experiénsia sertifikasaun internasional iha variasaun oi-oin. Informasaun Banku Mundial indika katak iha kazu produsaun óleo-de-palma/mina nu, hanesan ezemplu, ba ne'ebe sertifikasaun agora posível liu husi Meja Redonda konaba Óleo-de-Palma Sustentavel (RSPO), aplikasaun kritériu direitu ba rai komunitária “ba operasaun atual difisil no controversial�. Programa sertifikasaun sira seluk, hanesan FSC parese ne’ebe hetan ona susessu bot. Karaterístika fundamental ida ne'ebe nota iha Banku Mundial nia estudu mak katak atu programas sertifikasaun iha ni-nia signifikadu diak, sira tenki inklui iha provizaun ba “verifikasaun independente ba konformidade� ho estandar (Deininger et al. 2010, 15, 97-98). Sertifikasaun indústria voluntáriu sei iha ni-nia etapa dezenvolvimentu inisiál. Iha parte pozitivu, hola ona medidas atu fo rekoñesimentu ba eskema hirak ne’ebe provadu forte. Organizasoens ne’ebe sertifika sertifikadór sira inklui International Social and Environmental Accreditation and Labelling Alliance (ISEAL)55 ne'ebe relativamente foun no Organizasaun Estandar Internasionál.56 ISEAL ohin sira mos espresa sira nia interese kona ba kapasidade parseria entre investidór agronegósiu ho agrikultór sira atu “resulta skenáriu win-win.� Maski autór sira reklama katak rezultadu hirak la susesu atu realiza iha “tempu badak nia laran no iha fatin barak oin-oin,� maske sira la refere ba exemplu mos la sita fontes. Diskusaun liu tan kona ba temátika ida ne’e hare'e mos Palmer (2010). 50 Por Ezemplu, hafoin Emenda iha 2008, Estadus Unidos. Asaun Lacey agora bandu importasaun no komérsiu produtus floresta (inklui mos Ai) ne'ebe mai ilegalmente husi kualker nasaun soberano.Nudar resposta ba dezenvolvimentu ne’e, (no influénsia merkadu husi konsumendores informadu nian ne’ebe suporta lejislasaun refere), negósiu liga ho produtu florestal hetan presaun hodi hatudu katak sira opera tuir padraun internasional sosial no ambiental. Atu hetan tan informasaun, hare'e Elson (2009) and Deininger (2010, 97). 51 Hare'e www.fscus.org 52 Hare'e http://www.rainforest-alliance.org/ 53 Hare'e http://www.rainforest-alliance.org/tourism.cfm?id=main 54 Hare'e http://www.msc.org/ 55 Hare'e www.isealalliance.org 56 Hare'e www.iso.org 24 loron simu ona eskema sertifikasaun sanulu hanesan “membru ho direitu tomak�, ho membru adisional seluk hanesan “asosiadu� no “afiliadu� ba sai membru. Xegada eskemas sertifikasaun voluntáriu no sira nia utilizasaun aumenta iha husi parte indústria fo ba governus nasaun ne’ebe foin dezenvolve 'an sira nia opsaun atu introdúz sertifikasaun obrigatóriu ho eskema adekuadu ba tipu investimentu partikular sira (dala ruma ba area rai sira ne'ebe bot liu ne’ebe determina ona ou nível kapital ne’ebe determina ona). Presedentes lubuk ezisti ona ba modelu abordajen ida ne’e, inklui iha Bolivia iha ne'ebe governu eziji atu kualker operasaun florestal halao tuir (SFC) nia matadalan. 57 Maske se karik Governu Timor-Leste desidi atu la eziji konformedade ho eskemas sertifikasuan indústria internasional, maibé investidór sira tenki prudente atu konsidera nafatin ho sertifikasaun, la'os deit nudar meiu ida atu hatudu kompromisu ba sosiais no jestaun ambiental maibé mos potensialmente atu maximiza opsaun exportasaun ba sira-nia produtu. Énfaze ba Produtures Ki’ik Rezultadu seluk tan preokupasaun ne’ebe aumenta konaba dominasaun kompañia iha agrikultura no marijinalizasaun komunidades husi rai agrikultura aumenta ona interese iha forma agrikultura komersial ne’ebe la desloka komunidade no iha ne'ebe produtures ki’ik mos iha papel ida.58 Husi perspetiva investidór nian, ne’e la nesesáriamente halo aat performa ekonomia nian, tanba maske produtór agrikultura ki’ik sira menus produtivu duke agrikultura eskala bot sira em jeral, nia bele efisiente liu em termus kustus rendementu (Deininger et al. 2010, 24). Hanesan meiu ida atu halo avansa agrikultura komersial ho inklusaun produtures ki’ik, agrikultura kontratu sai ona objetu atensaun bot nian.59 Kontratu agrikultura bele hala’o iha forma ida luan, hahú husi akordu informal ba dezenvolvimentu nukleu komplexu,60 no publikasaun balun fornese análize ida konaba benefisiu no risku husi akordu kontratu agrikultura variadu husi perspetiva invetidores no agrikultores nian (Eaton and Shepherd 2001; Silva 2005; Vermeulen and Cotula 2010). Figura 15: Agrikultór feto sira iha Oecusse (Foto: Rod Nixon) 57 Hare'e por exemplu, Vermeulen no Cotula (2010) no Cotula no Leonard (2010). 58 Hanesan defini iha Tabela 1 husi dokumentu ida ne’e, akokrdu kontratu agrikultura tipikalmente involve akordu ida ne’ebe investidór ida furnese ajudus agrikultura (potensialmente fini, adubu, no provisaun mákina no treinamentu) no agrikultór kultiva produsaun hodi fa’an ba investidór ne’e. Nia folin sempre aseita bazeia produsaun no kuota espesifiku oitoan no tenke determina nia espesifikasaun. Pagamentu sei halo depois koilleita, no ko’a balun ba kustu ajudus ne’ebe investidór furnese. 59 Variasaun ne’e deskreve iha detailles iha Eaton and Shepherd (2001). 25 Referénsia Archer, C. H., “Report on Portuguese Timor.� In Australian Archives, “Relations with Portuguese Timor, Appointment of Commonwealth Representative, Occupation of Portuguese Timor, 1940-1941,� Series A816 n° 19/301/822. Barrow, Christopher J. 2000. Social Impact Assessment: An Introduction. New York: Oxford University Press. Borras, Saturnino M. Jr., and Jennifer Franco. 2010. “Towards a Broader View of the Politics of Global Land Grab: Rethinking Land Issues, Reframing Resistance.� Initiatives in Critical Agrarian Studies (ICAS) Working Paper Series 001, Transnational Institute, Amsterdam. Boxer, Charles R. 1960. “Portuguese Timor: A Rough Island Story: 1515-1960.� HistoryToday 10 (5): 349–55. Braun, Joachim von, and Ruth Meinzen-Dick. 2009. “‘Land Grabbing’ by Foreign Investors in Developing Countries: Risks and Opportunities.� International Food Policy Research Institute Policy Brief 13, IFPRI, Washington, DC. Clarence-Smith, W. G., 1992. “Planters and Small Holders in Portuguese Timor in the Nineteenth and Twentieth Centuries.� Indonesia Circle, no. 57, London, available at http://www.gov.east- timor.org/MAFF/ta000/TA051.pdf. Cotula, Lorenzo, and Rebeca Leonard, eds. 2010. “Alternatives to Land Acquisition: Agricultural Investment and Collaborative Business Models.� International Institute for Environmental Development, London, available at http://pubs.iied.org/12567IIED.html. Davidson, Katharine G. 1994. “The Portuguese Colonisation of Timor: The Final Stage, 1850 – 1912.� PhD diss., University of New South Wales. Deininger, Klaus, Derek Byerlee, Jonathan Lindsay, Andrew Norton, Harris Selod, and Mercedes Stickler. 2010. Rising Global Interest in Farmland: Can it Yield Sustainable and Equitable Benefits? Washington, DC: World Bank. Doria, Marta. n.d. “Contract Farming: Legal Considerations on Contractual Design and Enforcement.� Food and Agriculture Organization, Rome, available at http://www.fao.org/fileadmin/user_upload/contract_farming/Brief_1_legal_aspects_of_con tract_farming.pdf. Eaton, Charles S. 1988. “Directed Smallholder Farming in Fiji.� M. Phil. thesis, University of the South Pacific, Suva. Unpublished. ———. Forthcoming. “Training Manual on Planning and Structuring Contract Farming Operations.� Food and Agriculture Organization, Rome. Eaton, Charles S., and Andrew W. Shepherd. 2001. “Contract Farming: Partnerships for Growth.� FAO Agricultural Services Bulletin 145, Food and Agriculture Organization, Rome. Elson, Dominic. 2008. “Forest Governance, Markets and Trade: Implications for Sustainability and Livelihoods.� Department for International Development, London, available at http://www.illegal-logging.info/item_single.php?it_id=916&it=document. 26 FAO (Food and Agriculture Organization). 2009. “Towards Voluntary Guidelines on Responsible Governance of Tenure of Land and Other Natural Resources.� Land Tenure and Management Unit, Food and Agriculture Organization, Rome, available at ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/012/i0955e/i0955e00.pdf. ———. 2011. Women in Agriculture: Closing the Gender Gap for Development. Rome: Food and Agriculture Organization, available at http://www.fao.org/docrep/013/i2050e/i2050e00.htm. Fox, James, J. 1988. “The Historical Consequences of Changing Patterns of Livelihood on Timor.� In Contemporary Issues in Development, ed. Deborah Wade-Marshall and Peter Loveday, 259– 79. Darwin: Australian National University. Funk, McKenzie. 2010. “Will Global Warming, Overpopulation, Floods, Droughts and Food Riots Make this Man Rich? Meet the New Capitalist of Chaos.� Rolling Stone, May 27. Gunn, Geoffrey C. 1999. Timor Loro Sae: 500 Years. Macau: Livros do Oriente. ICG (International Crisis Group). 2010. “Managing Land Conflicts in Timor-Leste.� Asia Briefing 110, ICG, Brussels. Landman, J. R., and H. T. Plant. 1948. “Notes on Portuguese Timor.� Pts. 1–3. South Pacific (Journal of the Australian School of Pacific Administration) 2 (11): 225–31; 3 (1): 1–8; 3 (2): 34–39. Meitzner Yoder, Laura Suzanne. 2005. “Custom, Codification, Collaboration: Integrating the Legacies of Land and Forest Authorities in Oecusse Enclave, East Timor.� PhD diss., Yale University. Metzner, Joachim K. 1981. “Innovations in Agriculture Incorporating Traditional Production Methods: The Case of Amarasi (Timor).� Special issue, Applied Geography and Development 17: 89–110. Nixon, Rod. 2007. “Challenges for Managing State Agricultural Land and Promoting Post-Subsistence Primary Industry Development in East Timor.� In Crisis in Timor-Leste: Understanding the Past, Imagining the Future, ed. Dennis. Shoesmith, 101–15. Darwin: Charles Darwin University Press. ———. 2008. “Integrating Indigenous Approaches into a ‘New Subsistence State’: The Case of Justice and Conflict Resolution.� PhD diss., Charles Darwin University. ———. 2009. “Contracts, Land Tenure and Rural Development in Timor-Leste.� Justice for the Poor Briefing Note 3, no. 3, World Bank, Washington, DC. Ormeling, Ferdinand J. 1957. The Timor Problem: A Geographical Interpretation of an Underdeveloped Island. Jakarta: J.B. Wolters. Palmer, Robin. 2010. “Would Cecil Rhodes Have Signed a Code of Conduct: Reflections on Global Land Grabbing and Land Rights in Africa.� Paper presented at the African Studies Association of the UK Biennial Conference, Oxford, September 16–19. Silva, Carlos Arthur B. da. 2005. “The Growing Role of Contract Farming in Agric-food Systems Development: Drivers, Theory and Practice.� FAO Agricultural Management, Marketing and Finance Service Paper, Food and Agriculture Organization, Rome, available at http://www.fao.org/ag/ags/ags- division/publications/publication/en/?dyna_fef%5Buid%5D=39612. 27 Simmons, Phil. 2002. “Overview of Smallholder Contract Farming in Developing Countries.� ESA Working Paper 02-04, Food and Agriculture Organization, Rome, available at http://www.fao.org/docrep/007/ae023e/ae023e00.HTM. Timor-Leste, Government of. MAF (Ministry of Agriculture and Fisheries) and MTCI (Ministry of Tourism, Commerce and Industry). 2009a. “Conference Proceedings: 1st International Conference on ‘Cafe Timor,’� Hotel Timor, Dili, Timor-Leste, April 3–4. Timor-Leste, Government of. MAFF (Ministry of Agriculture, Forestry and Fisheries). 2004. “Policy and Strategic Framework.� MAFF, Dili, Timor-Leste. Timor-Leste, Government of. MED (Ministry of Economy and Development). 2008. “State of the Nation Report Volume IV: Sector Status Reports.� National Commission for Research and Development, MED, Dili, Timor-Leste. Timor-Leste, Government of. 2009b. “The Strategic Framework for Rural Development in Timor- Leste (2010-2020).� Dili, Timor-Leste. Vermeulen, Sonja, and Lorenzo Cotula. 2010. Making the Most of Agricultural Investment: A Survey of Business Models that Provides Opportunities for Smallholders. London: Food and Agriculture Organization and International Institute for Environment and Development, available at http://pubs.iied.org/pdfs/12566IIED.pdf. Weber, Max. 1915. “The Social Psychology of the World Religions.� Reprinted with introduction in From Max Weber: Essays in Sociology, trans. and ed. H. H. Gerth and C. Wright Mills, 267– 301. New York: Oxford University Press, 1976. ———. [1922] 1978. Economy and Society. Vol. 1. Guenther Roth and Claus Wittich, eds. Berkeley: University of California Press. World Bank. 2006. “Strengthening the Institutions of Governance in Timor-Leste.� World Bank, Washington, DC, available at http://siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/Strengthening-Institutions- Full-report.pdf. World Bank. 2011. “Timor-Leste: Expanding Near-Term Agricultural Exports.� World Bank Diagnostic Trade Integration Study (DTIS), World Bank, Washington, DC. Wurm, Stephen A., and Shiro Hattori, eds. 1981. Language Atlas: Pacific Area. Canberra: The Australian Academy of the Humanities in collaboration with the Japan Academy. Young, Philip, Nunos Santos, and Shobha Shetty. 2010. “Timor-Leste: Raising Agricultural Productivity: Issues and Options.� Policy Note, Report 50276, World Bank, Washington, DC. 28 Agradesementus Autór Rod Nixon, hakarak agradese Dr Charles Eaton, Carlos Liborio Alves, Lene Ostergaard, Diana Felix da Costa, Gaspar Quintao, Dr David Butterworth, Shaun Williams, Jun-wei Sum, Rea Abada, Bobby Lae, Afonso de Oliveira, Fernando Egidio Amaral no Noel de Carvalho ba sira ida-idak nia feedback no sujestaun . Matadalan ne’e bazeia ba peskiza ne’ebe J4P halo entre 2009 no 2011 no peskiza ne’ebe hala’o iha 2010 iha kolaborasaun ho Fundasaun Haburas. Hanesan indika iha textu, dokumentu ne'e mos informadu husi estudu literatura ida kona ba dezenvolvimentu agronegósiu iha kontextu hanesan iha fatin seluk . Presiza Informasaun Adisional ou Ajuda? Se presiza ajuda ou informasaun adisional balu tan ita boot bele ba buka iha fatin hanesan: C mara do Com rcio e indústria Timor-Leste (CCI-TL) Avenida Mártires da Patria, Colmera, Dili, Telp. +670 7983007- Email: ccitloffice@gmail.com – Website: www.ccitl.org.tl Koorporasaun Finansas Internasional (IFC) Eskritoriu Banku Mundial, Avenida dos Direitos Humanos Lecidere, Dili, Timor-Leste 29 2011